14.06.2007, 00:00
Odavlennurebasena Norrasse
Marsruut: Tallinn-Oslo
Aeg: 18. mai 2007
Hinne: 4
Kui seltskond semusid võttis ette pika nädalavahetuse Oslos ning otsustati kasutada Norra odavlennufirmat Norwegian (edasi-tagasi hind 1416 krooni ja 35 senti koos kõigi maksude ja tasudega), hingasin sügavalt sisse ja välja ning olin valmis kõige hullemaks.
Check-in Tallinna lennujaamas möödus kiiresti ja valutult. Trümmi võis igaüks saata kuni 20 kg pagasit ning lennukisse kaasa võtta veel 15 kg käsipagasina. Elektroonilise pileti väljatrükki vaja ei läinud, lennule registreerimiseks piisas ID-kaardist. Check-in’ist sain täiesti tavalise pardakaardi, ainsa erandina seisis seal istekoha numbri asemel “free” ehk siis istu, kuhu tahad. (Tagasi sõites anti küll numbritega kohad.)
Pardakaardile märgitud boarding time’ist oli oma kümme minutit möödas, kui mul tekkis paranoiline kahtlus, et mine seda lennujaama teadustajat tea, äkki hoiab odavlennufirmade pealt häält kokku ja vaikib need maha. Varsti sai siiski selgeks, et sel hirmul pole alust.
Hilinenud pardaleminekust hoolimata väljusime õigel ajal! Saavutuse väärtust suurendab asjaolu, et lennuk oli peaaegu täiesti täis. Ega olnud tegu ka mingi pisikese masinaga – kabiinis oli 25 rida, igaühes 6 kohta.
Minu üllatuseks möödus kogu lend absoluutselt samamoodi nagu “tavaliste” lennufirmade omad. Naeratades tervitav personal, turvameetmete demonstratsioon, piloodi ragisev heietus sihtkoha ilmast. Nojah, süüa-juua ei toodud, aga see oli ju blondiinilegi ette selge.
Pardakohvikus 20 Norra krooni maksvad mineraalveed ja 45kroonised võileivad andsid aimu
Oslos ootavast hinnatasemest (Eesti kroonideks korruta kahega).
Isegi lennuajakiri oli olemas, ehkki 90 protsendi ulatuses norrakeelne. Ja kui Tallinna-teemalist artiklit uurida, siis ka 90 protsendi ulatuses ebausaldatav. Näiteks sai sealt teada, et talvel ei käi Eesti pealinnas ööelu mujal kui Bonnie & Clyde’is ning et kitsas punane Saiakäigu-maja asub Viru Keskuses. Tallinna vingeimaks vaatamisväärsuseks tõstis ajakiri Aleksander Nevski katedraali.
Aeg: 18. mai 2007
Hinne: 4
Kui seltskond semusid võttis ette pika nädalavahetuse Oslos ning otsustati kasutada Norra odavlennufirmat Norwegian (edasi-tagasi hind 1416 krooni ja 35 senti koos kõigi maksude ja tasudega), hingasin sügavalt sisse ja välja ning olin valmis kõige hullemaks.
Check-in Tallinna lennujaamas möödus kiiresti ja valutult. Trümmi võis igaüks saata kuni 20 kg pagasit ning lennukisse kaasa võtta veel 15 kg käsipagasina. Elektroonilise pileti väljatrükki vaja ei läinud, lennule registreerimiseks piisas ID-kaardist. Check-in’ist sain täiesti tavalise pardakaardi, ainsa erandina seisis seal istekoha numbri asemel “free” ehk siis istu, kuhu tahad. (Tagasi sõites anti küll numbritega kohad.)
Pardakaardile märgitud boarding time’ist oli oma kümme minutit möödas, kui mul tekkis paranoiline kahtlus, et mine seda lennujaama teadustajat tea, äkki hoiab odavlennufirmade pealt häält kokku ja vaikib need maha. Varsti sai siiski selgeks, et sel hirmul pole alust.
Hilinenud pardaleminekust hoolimata väljusime õigel ajal! Saavutuse väärtust suurendab asjaolu, et lennuk oli peaaegu täiesti täis. Ega olnud tegu ka mingi pisikese masinaga – kabiinis oli 25 rida, igaühes 6 kohta.
Minu üllatuseks möödus kogu lend absoluutselt samamoodi nagu “tavaliste” lennufirmade omad. Naeratades tervitav personal, turvameetmete demonstratsioon, piloodi ragisev heietus sihtkoha ilmast. Nojah, süüa-juua ei toodud, aga see oli ju blondiinilegi ette selge.
Pardakohvikus 20 Norra krooni maksvad mineraalveed ja 45kroonised võileivad andsid aimu
Oslos ootavast hinnatasemest (Eesti kroonideks korruta kahega).
Isegi lennuajakiri oli olemas, ehkki 90 protsendi ulatuses norrakeelne. Ja kui Tallinna-teemalist artiklit uurida, siis ka 90 protsendi ulatuses ebausaldatav. Näiteks sai sealt teada, et talvel ei käi Eesti pealinnas ööelu mujal kui Bonnie & Clyde’is ning et kitsas punane Saiakäigu-maja asub Viru Keskuses. Tallinna vingeimaks vaatamisväärsuseks tõstis ajakiri Aleksander Nevski katedraali.