Prantsusmaal korraldatakse selle puhul juba üheksandat aastat La ­Quinzaine du Commerce Equitable’i egiidi all mitmesuguseid rahva teadlikkust tõstvaid ja õiglast kaubandust propageerivaid üritusi messidest ja laatadest kuni filmiõhtute ja seminarideni.


Nende peaaegu aastakümne pikkune töö on vilja kandnud. 2008. aasta l’Agence bio uurin­gu-baromeetri andmeil väidab 69 protsenti prantslastest, et nad eelistavad osta keskkonda säästvat ja jätkusuutlikku arengut toetavat kaupa – nii tarbivatki prantslane näiteks mahetoitu keskmiselt korra kuus.


Sel kevadel on ökoelumaastikul toimumas rohkem kui tavaliselt. Kevadkuudel hakkasid metrooseinte suurtelt plakatitelt vägisi silma massiivsed kohalike supermarketite ja nn hard discounter’ite reklaamikampaaniad. Keskmes nende oma brändinime all pakutav mahetoit ehk bio, nagu prantsuse keeles öeldakse. Kui seni oli mahetoitu nende keskmisest kallima hinnaklassi tõttu ikka ümbritsenud kergelt snobistlik ja elitaarne aura, siis selle saabumine kohalikesse säästumarketitesse ­Leader Price, Lidl ja Ed andis selge signaali sellest, et valdkonnas on toimumas murrang – mahetoit massidele! Kui varem olid poodides neile pühendatud spetssektsioonid, siis nüüd on kaupmeeste omabrändid mahetoidu paigutanud igale riiulile, silmatorkavas värske mururohelise karva pakendis võist ja jogurtist piima, juustu, veini ning küpsisteni.


Ökoteema on aktuaalne ka linnaarhitektuuris. Näiteks konstrueeris kuulus arhitekt Jean Nouvel La Défense’i ärikvartali jaoks esimese “ökoloogilise” torni La tour Signal, mis pidi valmima 2015. aastaks. 300 meetri kõrgusesse pilvelõhkujasse olid planeeritud spetsiaalsed luugid, mis laseksid õhul torni jõuda ning sel viisil pakkuda looduslikku ventilatsiooni (ühena esimestest maailmas). Samuti olid ette nähtud hiiglaslikud peeglid, mis sooja päikesevalgust torni sisse peegeldaksid. Torni konstruktsioon oleks vähendanud tema energiatarbimist võrreldes teiste sarnaste ehitistega 50 protsendi võrra. Paraku ei ole selle projekti tulevik valitseva majandussurutise tõttu just kõige helgem.


Samamoodi telliti kümnelt mainekalt arhitektuuribüroolt projektid Suur-Pariisi sisse seadmiseks. See projekt on praegustele võimukandjatele väga südamelähedane – integreerimaks veelgi paremini Pariisi ja teda ümbritsevaid äärelinnu. Samuti avas mai keskel keskkonnaminister isiklikult arhitektuurimuuseumis Palais de Chaillot’s ökoelule pühendatud spetsiaalse näituse “Habiter écologique” ehk elades ökoloogiliselt. Ka on vastutustundliku käitumisega silma hakanud muidu ses vallas tagasihoidlik luksussektor. Näiteks avati paar kuud tagasi linna uusim trendipood Merci, mis pakub tuntud disainerite riideid ja disaini. Butiigi muudab eriliseks tema eesmärk, kogu kasum on lubatud annetada abi vajavate naiste ja lastega tegelevale fondile. Maikuus peeti ka Palais de Tokyos esimene jätkusuutlikku arengut promov luksuskaupade mess, saladusliku nimega 1618 Paris, mille kontseptsiooniks eksponeerida rahvale parimaid luksust ja jätkusuutlikku arengut siduvaid tooteid ning teenuseid. Natuke eklektilise ja veel hõreda väljapanekuga messil sai tutvuda nii ökokosmeetika kui ökoturismiga.


Urmas Väljaotsalt ilmus äsja ka pariislastest pajatav raamat “Minu Pariis”