Omal käel Muinas-Egiptuses
Aastatuhandeid väetas Egiptuse tsivilisatsiooni õitsengut Niiluse jõe viljakas muda, viimase paarikümne aastaga on aga kõige õitsvamaks Egiptuse osaks saanud seni inimtühjad Punase mere äärsed kõrbed. Lennukiga öösel Hurghadasse maandudes paistab merd palistav särav tuledekett eriti silma ning mereäärsetel varem elututel kaljudel laiuvad sadade kilomeetrite ulatuses turistikombinaadid, kuhu iga päev toovad kümned lennukid tuhandeid kaifima igisiravat päikest ja „ma võin seda endale lubada“ tunnet. Võimalust jalutada tühjal mererannal pikki tunde kuurortpiirkonnast enam ei leia. Kui olla veidi parema haistmismeelega, siis võib aru saada, et Niiluse viljaka muda asemel viljastab hotellikompleksides taimi hästitoidetud turistidest läbi käinud reovesi.