Ood Craigslistile
Kord elas San Franciscos üks keskealine arvutimees Craig Newmark, kes olevat olnud natuke nohikliku, aga väga inimarmastava loomuga. Ta hakkas hobi korras saatma oma sõpradele e-maili teel nimekirju linnas toimuvate sündmuste kohta. Peagi oli nimekirjas osalejaid üle 200, ja sama kiiresti hakkasid Craigile tulema palved kuulutada oma nimekirjas vana auto müüki või uue üürikorteri otsimist… Paari kuuga läks nimekiri nii pikaks, et tuli huvilistele teha oma väike internetikülg, millele Craig kirjutas oma tarkvara, seda tasapisi mitmekülgsemaks nokitsedes.
Nõndamoodi sai 1990ndate keskel alguse www.craigslist.org, omalaadne kogukond, mis toimib praegu 190s maailma linnas ning mille igakuine uute kuulutuste arv on 9 miljonit… Võib-olla praeguseks juba 10 miljonit, sest see kogukond kasvab kiirelt.
Vähe on Ameerika suurlinnades inimesi, kes poleks craigslisti kasutanud. Võtame näiteks minu: mu kaks üürikorterit ja pool mu korteri sisustusest on tulnud craigslisti vahendusel. Ning iga kord, kui mul osutub midagi ebavajalikuks, saan selle craigslisti üles panna. Keskkonnahoidliku inimese jaoks on see palsam hingele. Hunniku katki läinud taldrikuid panin "tasuta" rubriiki ja keegi kollaažikunstnik võttis minuga kohe ühendust. Mitte miski pole praht, kui sul on olemas craigslist!
Mida teeb Craig ise kogu selle supi keskel? Tundub uskumatu, et korporatiivses maailmas tegutseb üks kiilanev keskealine mees, kes sõidab sageli bussiga ja elab ikka oma vanas kodus, olles eitavalt vastanud kõigile suurejoonelistele pakkumistele ta firma ära osta või aktsiakapitali otsustavalt laiendada – "Ta on ei öelnud miljonitele, kui mitte miljarditele dollaritele," väidab meedia. Seeasemel tegeleb Craig varahommikust hilisõhtuni ikka sellesamaga, mida talle kõige rohkem meeldib teha: suhelda inimestega ja luua kogukonda. Tõsi, mittetulundusühing on vahepeal muudetud firmaks, et mõned tehnilised töötajad ja mänedžerid palgale võtta – raha selleks saadakse firmadelt, kes panevad listi töökuulutusi. Kõik muu on endiselt reklaamivaba ja tasuta.
Ma olen saanud isiklikult tõendust, et Craig on siiani vaid üks lihtne tore mees. Aasta tagasi panin ma müügile ühe IKEA kapi ja sain esimese viie minuti jooksul paar vastust (tavaline liiklustihedus New Yorgi craigslistis!). Üks neist oli Prantsusmaalt ja teatas, et ta tahab väga mu kappi ning on nõus saatma mulle rahakaardi 5000 dollarile, see raha tuleb aga mul endal pangast välja võtta ning siis ülejäänud 4800 dollarit anda ostja esindajale, kes minuga ühendust võtab.
Tehing tundus mulle ühest küljest päris turvaline (ma ei anna kappi ära enne, kui mul on mu 200 dollarit käes), aga miski lõi häirekella. Miks peaks keegi vedama selle ülemaailmselt masstoodetava kapi Prantsusmaale? Ja kuna craigslistis on võimalik raporteerida igast kahtlasest tehingust, ma seda ka tegin.
Kolme tunni pärast sain ma vastuse Craigilt endalt, märkusega "oluline". Kindlasti mitte võtta vastu seda tehingupakkumist, sest juba eelmisel nädalal toimus paar sellist petuskeemi – inimesed vahetavad võltstšekid rahaks, aga kui pangas neid hiljem täpsemalt kontrollitakse, nõutakse kogu raha temalt tagasi! Kirja lõpus oli: "Sul on huvitav nimi, mõistatan praegu, kust see pärit on."
Kordan: selle kirjutas mees, kelle veebisaidil on iga päev sajad tuhanded uued kuulutused ja kes saab ilmselt sadu probleemkirju iga päev.
Ja nüüd hoian ma pöialt, et Craigslisti värske kohtusse kaebamine ei muudaks midagi selle fenomenaalse internetisaidi olemuses. Kohtuloo aluseks on – nagu Ameerikas sageli juhtub – diskrimineerimiskaebus.
Jah, nägin minagi kuu aega tagasi oma uut korterit otsides ja kuulutusi läbi kammides vahel mõnda sellist, kust kumas läbi see, mis on Ameerika pärisosa, aga mida ei tohi avalikku sfääri lasta. Segregatsioon. Omasuguste eelistamine. "Ideaalne Aasia päritolu üürilisele" või "koššer-toidupood ümber nurga" annab sulle läbi lillede teada, kes on su majaperemeheks. Mõni kuulutus vahel harva on ka päris otsene, ise olen kohanud näiteks "Eelistame moslemi peret".
Sellist sõnastust juba ajalehtedes ei kohta. Aga iga ameeriklane teab, et see avalikus sfääris kramplikult püüeldav poliitiline korrektsus on vaid õhuke pealispind. Ma parem ei tsiteeri teile märkusi, mida tehakse omakeskis autoga sõites või õhtusöögilaua ümber jutustades!
Juristid asuvad nüüd vaidlema teemal, kas internetikeskkonna looja peab võtma vastutuse sõnasõnaliselt kõige selle eest, mida seal keskkonnas tegutsevad inimesed avaldavad. Kui vastuseks saab "jah, süüdi", lõppeb craigslist sellisel kujul – praegu haldab kuulutuste laviini vaid arvutiprogramm. Palgale tuleks võtta sajad inimesed, kes hakkaks kõiki kuulutusi enne avaldamist läbi lugema, ning kogu craigslisti keskkond muutus aeglaseks, kohmakaks ja kulukaks… Ja see kulu tuleb kellelgi kinni maksta – teisisõnu, tekiksid reklaamibännerid või registreerimistasu.
Paradoks on selles, et Chicagost pärit grupp, kes craigslisti kohtusse kaebas, on seda teinud väidetavalt selleks, et tekitada "kõigile vaba ja võimalikult hea juurdepääs üürikortereile". Aga kui nad kohtuasja võidavad, läheks vaba ja võimalikult hea juurdepääs üürikortereile võrratult raskemaks. Kõigile.
PS Kui Craigslist jääb püsima ja kui tallinlased soovivad seda ingliskeelset kogukonda ka oma linna laiendada, tuleb sellest aadressil www.craigslist.org kontakti nurgas teada anda. Craig on öelnud, et ta laiendab oma listi kõikjale, kust tuleb piisaval arvul sooviavaldusi.
