Peaaegu üksikul saarel
Vormsit tema mereäärsete aasade, männisalude, kadakaväljade ja rändrahnudega on kõige mugavam avastada jalgsi või jalgrattaga. Auto on soovitatav jätta Rohuküla sadamasse ning minna praamile oma rattaga või laenutada see Sviby sadamast kohaliku turismiettevõtja käest. Suvehooajal on saare vahet liiklev väike praam autodest enamasti ülekoormatud.
Kuigi iga ruutmeeter Vormsi maastikust on maaliline vaatepilt, pakuvad ehk kõige enam avastamist Rumpo poolsaar, Saxby paekivine rannik ja Huitbergi paekühm.
Rumpo poolsaar on ajalooline rannakarjamaa, millelt avaneb vaade Hullo ja Sviby lahe laidudele. Läbi maastikukaitseala lookleb viiekilomeetrine matkarada, kus võib kohtuda haruldaste samblikukooslustega. Et poolsaar on vee- ja rannikulindude rände- ja pesitsusala, siis on lindude vaatlemiseks püstitatud ka kolm vaateplatvormi.
Saxby lubjakivivallidega rannik asub saare lääneküljel ning on ideaalne uurimisobjekt geoloogiahuvilistele. Lubjakivist võib leida sadu miljoneid aastaid tagasi troopilises madalmeres elanud korallide, tigude, käsijalgsete, peajalgsete ja teiste olendite kivistisi. Vormsi lade on eriti hästi jälgitav majaka juures, mujal jääb ta kõrgema veeseisu korral vee alla.
Kivististe vaatlemist võib jätkata Huitbergi matkarajal – saare ühes omanäolisemas paigas, kus asub Huitbergi paekühm. See on üks vanimaid rifistruktuure Eesti aluspõhjas. Lubjakividest bioherm asub ülejäänud alast kõrgemal ning legendi järgi elavad künka all koobastes trollid.
Ka Vormsi rändrahnude kohta liigub rahvasuus lugusid. Looduskaitse alla on neist võetud viis suurimat – Smen ehk Sepakivi, Kirikukivi (Kotkakivi), Skärestain, Vargstain (Hundikivi) ja Parunikivi – ning neist esimene ja suurim olevat päästnud tatarlaste rüüsteretkede ajal nii mõnegi talupoja elu, kes rahnul keeva vee ja kividega vaenlast nuhelnud.
Vormsi surnuaed on ainulaadne, sest seal asub maailma suurim rõngasristide kogu – säilinud on üle 330 rõngasristi. Rõngasristide puhul on huvitav fakt, et neid ei tellitud mitte meistritelt, vaid kõik ristid on pae- või liivakivist välja tahutud talupoegade endi poolt. Seetõttu varieerub ka nende väljanägemine ning esineb nii keeleliselt korrektseid kui ka vigaseid lauseid. Vanim säilinud rõngasrist pärineb 1743. aastast.
Püha Olavi kirik asub Hullo loodeosas Hakabakanil ja on kalmistu kõrval saare teine peamine kultuuriväärtus. Algne kirik ehitati 14. sajandi esimesel poolel ning temast on tänaseks säilinud omapärase võlvlaega pae- ja maakivist kooriosa. Kiriku eripära on torni puudumine – kirikukell ripub ukse kohal kõrge katuseharja all. Peaukse kohalt leiab kunagise Norra kuninga Püha Olavi kuju. Tema kultus levis pärast pühakuks kuulutamist üle kogu Skandinaavia ja jõudis mööda Läänemerd ka hansalinnadesse.
Põhjalikumalt saab saare ajalooga tutvuda Sviby Talumuuseumis, kus on taastatud rannarootsi talu koos kõige seal leiduvaga. Seda on tehtud nii fotode ja kirjalike allikate kui ka Vormsil sündinud ja sõja ajal Rootsi põgenenud rannarootslaste mälestuste põhjal.
Et Vormsil käigust viimast välja pigistada ja viia end looduse imetlemise kõrval kurssi ka Vormsi kultuuri- ja ajalooga, tuleks reisiks aega varuda paari-kolme päeva jagu. Ööbimiseks leiab saarelt kümmekond majutusasutust ning ka telkimisplatside arv on kasvamas. Lisaks levib kõikides asustatud punktides tasuta wi-fi ja peatselt valmib Vormsi reisijuht nutitelefonidele.
