Pidu kabelis

Kiriku kui hoone funktsioon võib muutuda koos ajaga, eriti kui tegu on kasutuseta seisva ehitisega. Näiteks sobib New Yorgi kurikuulus klubi Lime­light (hilisem Avalon), mis asub 19. sajandi lõpust pärit kunagises pühakojas ja sai 80ndatel kuulsaks “club ­kidsi” narkopesana (peagi transformeerub kirik moodsaks kunsti- ja kultuurikeskuseks). Juhtub aga niigi, et “paheline” klubimaailm ning “püha” kirik suudavad toimida kõrvuti, üksteist segamata – näiteks Londoni Brixtonis asuv Mass / Püha Matteuse kirik, kus kiriku keldris toimivast ööklubist saab pärast laupäevaöist pidutsemist, pühapäeva hommikul korrus kõrgemale oma öiseid patte kahetsema minna.

Londoni kurikuulsa Soho piirkonna Püha Barnabase kabel on aga ajaga kaasa läinud ning oma ilmet säilitades muutunud elektro-rock-muusika peopaigaks. Seal hiljuti toimunud üritus “The Truce” (“Vaherahu”) oli korraldatud tõstmaks teadlikkust Londoni kodutute olukorrast.

Tähelepanu peaks osutama sellele, et idaeurooplased moodustavad ligi kolmandiku siinsest kodutute kontingendist. Pärast Euroopa Liidu piiride avardumist on paljud endiste sotsialistlike maade kodanikud tulnud Suurbritanniasse “pudrumägesid” otsima, pole neid aga leidnud.

Reeglina on kõigi kodutute kujul tegu probleeminimestega – kellel on põhjuseks alkohol, narkootikumid, vaimuhaigus või koduvägivald, kellel hasartmängusõltuvus, perekonna lagunemine, madal haridustase või lastekodus üleskasvanuna kodust igasuguse ettekujutuse puudumine.

Paljusid kodutuid ei õnnestu kunagi täisväärtuslikeks maksumaksjateks kasvatada, paljud neist ei oska lugeda ega kirjutadagi, looming aga aitab neil end vähemalt sel tasandil inimesena tunda. Tõepoolest kõlab täiesti imetlusväärselt, et Londonis on ühe varjupaiga elanikel oma teatritrupp, mis osales edukalt möödundsuvisel “Bonkerfestil” (“Hulluse festivalil”).

Püha Barnabase kabel on klubidega täidetud Soho piirkonna kitsasse kõrvaltänavasse peidetud, 19. sajandist pärit pisike hoone. Suurepärane akustika ja pühapildid seintel lõid üsna omapärase peoatmosfääri.

Esialgse plaani järgi pidi esmalt esinema varjupaiga elanike bänd Bad Salad, kuid kodutute puhul ei saa kahjuks midagi kindlat planeerida.

Emotsionaalsest ebastabiilsusest tingitud probleemide tõttu jäi nende esinemine ära, kuid tühja koha täitis kiiresti ja spontaanselt Davidi ja Jamesi luuleduett. Kodutud on head improvisaatorid, olles harjunud muutuma vastavalt olukorrale. Õppinud ära hetkes elamise, aitab see neil tihtipeale oma lootusetule olukorrale vaatamata ka nalja heita.

Protestist ja religioonist laulev More Light More Power ning õhtu peaesineja, Londonis tuntust koguv psühhedeelia-elektro-roki bänd The Coolness panid rahva tantsima, hüpates ka ise nende sekka, punkbändi Gob Sausage etteaste jättis pealtvaatajad aga hämmeldunult ja suu lahti vahtima: laval oli S/M maskis laulja, neli paari rindu ja hunnik müra. Kuid nagu ütleb kabeli juhtkiri: ainus muusika, millest me huvitatud oleme, on igasugune muusika ja kõik on teretulnud.

Kuulajaskond koosnes ligi sajapealisest inimhulgast, kelle seas oli nii elektro-rokk-muusika austajaid kui ka kodutuid. Üritus liitis inimesed kokku, kaotades piiri “koduste” ja “kodutute” vahel.

Ausalt öeldes ei pannudki ma tähele, et keegi oleks silmanähtavalt “asotsiaalne” paistnud.

Mõni ehk tundus veidi räsitud olemisega, kuid eks seda juhtu parimateski pered es.