29.01.2020, 00:25
Rappuval maal
Esimese maavärina kogemuse ajal lebasin poolunes voodis, Istanbulis oli varahommik. Korraga hakkas voodi ringe tegema.
FOTO:
Millegipärast tekkis sürreaalne tunne, nagu pikutaksin taldrikul, millega lapsepõlves sõpradega küünlavalguses laule maalitud tähtede vahel ärevalt ringitasime, oodates vaimudelt sõnumeid. Elasin tollal vastupidavas uues majas, samuti polnud maavärin kuigi tugev. Aga meeldiva õõtsutamise asemel võinuks ju vabalt tulla korralik raputus. Nõlvakul asunud kodu oleks võinud vajuda allamäge, lömastades mind ja kõiki naabreid paneelide vahel. Või kui ma jääks ellu, aga maja oleks tugevalt kahjustatud, siis kuhu ma läheks? Kust abi küsiks, kui vesi, gaas, elekter suletaks ning kadunud oleks ka mobiililevi? Need mõtted elustusid, kui reedel tabas peamiselt kurdi rahvastikuga Elâzıği piirkonda 6,7-palline maavärin sadade järelraputustega.