Andres Putting

Olime Marokos puhkusel, kojulend Agadirist oli ette nähtud 22. novembril kell 01. Andsime kohvrid ära ja sisenesime lennujaama oote­saali. Lennujaama personal sättis end ka minekule. Äkki ilmus kusagilt mundris proua ja teavitas, et lend jääb lennuki tehnilise rikke tõttu ära. Kuna lennuk pidi tulema üsna lähedalt Tuneesiast, aga rike avastati vahetult enne starti, siis ei olnud meid võimalik varem informeerida. Saime kohe kogu info, proua jagas kõigile kätte õhtusöögi talongid ning suunas rahva einestama. Samal ajal tellis bussid, organiseeris ametniku, kes meile uuesti riiki sissepääsu templid passi lööks, broneeris hotelli. Veerand tundi pärast õhtusööki olid bussid kohal ning meid toimetati viietärnihotelli, saime kohe teada, et uus lennuaeg on järgmisel päeval kell 14.30. Hotellis jagati kogu rahvas kiiresti tubadesse – see oli kiireim majutus, mida sellise hulgale võimalik üldse teha. Saime pea padjale samal ajal, kui oleks pidanud olema väljalend.

Hommikul ootas ees rikkalik eine imekena vaatega restoranis. Tunnikese nautisime terrassil päikest ning tehniliselt korras lennuk ootas. Kojulennul pakuti kõigile tasuta õhtusööki ja teenindus oli sõbralik. Ei kostnud mingit nurinat, kuigi koju saabusime peaaegu 14 tundi hiljem. Kindlasti oli mõnelgi probleeme hilinemise pärast tööle või kohtumistele, kuid turvalisus on esmatähtis. Ka kaugetel aegadel, kui mehed olid rauast, tuli tõllal vahel ratas alt või kaotas künnimehe hobu kabjaraua.