Kes on need “nemad”? Turundus- ja PR-inimesed Suurbritannia Euroopa Kaubandus- ja Investeerimisesindusest, kes selliseid reise ehk liigagi palju korraldanud. Juba enne kukke ja koitu kihutame tutvuma linna lähiümbruses tegutseva lennukirattatootja Messier-Bugatti-Dowty, Rahvusliku Komposiidikeskuse, Bristoli ja Bathi Teaduspargi, lennukitiivaosatootja GKNi, robotileiutajate (toodang pildil) ning lõpuks Airbusi endaga. Et kiiremini uutesse vaatamisväärsustesse sisse joostaks, korraldavad turundusinimesed mõnes sihtpunktis midagi bussi evakueerimise laadset (“Go-go-go!” röögib tüse, mustade juustega šoti tüdruk ajakirjanike väljatraavimist jälgides lõbusalt), toites oma hoolealuseid järgmise transiidi ajal jälle hoolitsevalt pakivõileibade ja kartulikrõpsudega. Ja kes on meie? Paarkümmend kokkukutsutud kirjutajat Euroopa eri otstest, paksude vuntsidega poola mehest väärika hallipäise prantsuse meediamatriarhini, sekka sellised kurioosumid nagu Küprose Türgi poolt valitsetud alalt pärit nooruk ning tusase näoga ajakirjanik Eestist, kes esitab kahe päeva jooksul rohkelt kiuslikke küsimusi (“Kas te teate peast kõiki sõjakoldeid, kus teie toodangut kasutatakse?” lahingukopteritootja AgustaWestland direktoritele, “Millest ikkagi tekkisid Airbus 380 tiibadesse praod?” Airbusi direktoritele, “Kas komposiidil on alumiiniumi ees ka puudusi?” komposiidikeskuse tuurijuhile jne).

Keegi ei armasta selliste küsimuste esitajat, isegi mitte ilm. Kahe Bristolis veedetud päeva jooksul sajab lakkamatult. Kuid muidu on Bristol kena oma vanade sadamakaide ja ookeani lohutava hinguse, akveduktide ja värvika grafiti-kunstiga, millel sageli kujutatud mängukarusid (näiteks politseinikke kividega loopimas). Siin on ka palju parke ja suvel, olen ma üsna veendunud, võib neis pärast turundusmänedžeride ja PR-spetsialistide magamaminekut kuulda haldjakeelt.

Või siis vähemasti karvaste kääbikujalgade sahinat.

Reisikulud kattis UK Trade & Investment