REISIIDEE Mahe ja muhe Madeira

„Daamid ja härrad, tere tulemast Madeirale, meil läks see jälle korda! Pardalt lahkudes palume kaasa võtta isiklikud asjad ja lapsed,“ teadustab trullakas ja lõbus lennusaatja meile joviaalselt legendaarse jalgpalluri Ronaldo nime kandva, Funchali looduslikult dramaatilisel lennuväljal maandudes.

Vulkaanilise lilledesaare merest algava ja kaljude vahele litsutud lennuvälja maandumisrada paikneb osaliselt merre tambitud kivisammastel, mis on kaetud betooniga. Ametlikult kuulub see lennuväli maailma 17 kõige ohtlikuma sekka (allikas: Forbes), kuigi rohkem kui neljakümne aasta jooksul pole täheldatud ühtegi katastroofilist õnnetusjuhtu. Iga äsja alustanud noort lendurit sellele liinile ei lastagi, sest seoses äkiliste iilidega Atlandilt võib juhtuda, et maandumine sarnaneb rohkem akrobaaditrikiga. Amsterdamist varahommikul väljunud ja ligi neli tundi teel olnud Trans­avia poisid maandasid pilgeni täis lennuki aga sametiselt pehme mütsatusega.

Madeira asub ligi 1000 kilomeetri kaugusel Portugalist: Aafrika rannik jääb umbes poole tuhande kilomeetri taha. Erinevalt Kanaaridest tõmbab ta ligi peamiselt matkajaid, surfajaid, merebulvari taga tuututavaid kruiisilaevu ning botaanikahuvilisi. Rannik on kaljune, vähestes looduslikes randades valitsevad munakivid ja terav klibu. Funchali kesklinna ümbrusesse on tekitatud aga hoogsa lainetuse eest kaitstud merebasseinid. Ookeanivesi on mõnusalt karastav, selge, roheline, soolane ja läbipaistvalt puhas - ei mingeid ringihulpivaid plastkotte.

Vanalinn on sarmikas, pisut turistlik kuid sulnilt puhas, kõige võluvam oli aga kohalike siiras sõbralikkus ja lahkus. Ka inglise keel oli kõikjal laitmatu, paar portugalikeelset fraasi lükkasid veelgi kiiremini lahti mitmed uksed.

Hinnatase, näiteks õhtul einestades, on suhteliselt madal - kvaliteet aga suurepärane, eriti värsked kalaroad, puuvili ja magustoidud. Madeira vein oli minu jaoks pisut magus, elamusi pakkus aga näiteks kohalik Poncha kokteil. Kraanivett juua ei soovitata.

Fernando, kes vanalinna kitsukeses põiktänavas kohvikut peab ja kelle juures regulaarselt hommikukohvi joomas käisin, kinnitas, et tema turistil ja kohalikul vahet ei tee- sama hind kõigile. Kohv 1 euro, õlu 90 senti ja vein pisut üle euro. Soovitan soojalt: püstijalabaar sees ja kolm lauda väljas, avatud varahommikust hilisõhtuni. Koha nimi on A Tendinha, aadress Travessa Dos Reis. (Tervitage Martini poolt.)

Muidugi on Funchalis vaadata ja teha palju: funikulööriga Montesse sõita, imelist vaadet nautida, botaanikaaias orhideesid vaadata, punutud kelguga (toboggan) mägiteedest all liuelda ja näiteks pühapäeval Se katedraalis missal osaleda. Omaette elamus on Mercado dos Lavradorese turg (eriti letid mereandidega). Niisama looduses jalutada ja aega surnuks lüüa on samuti väga rahustav. Kliima on Madeiral aasta läbi mahe.

Kui tagasiteel lennuki uksed suletakse, piserdavad stjuuardessid salongi ja pagasiriiulid kohe üle hästilõhnava desinfektsioonivahendiga, et vältida Madeiralt võimalikult kaasa tulnud putukaid ja muid eksootilisi kahjureid. Miks nood insektid vastu talve ja vabatahtlikult paradiisist jahedale maismaale tahaksid põgeneda, sellest mina aru ei saa.