Reisiidee: Süües end läbi Prantsusmaa

Maailma parim restoran asub Lyonis, teab gurmaan ja kokandusguru Dimitri Demjanov, kuid päris nälga ei jää Gallias mujalgi.

Ütlus “prantslased elavad selleks, et süüa, ja sakslased söövad selleks, et elada” on vägagi tõene (iirlased on “sõbralikult” lisanud ka selle väite, et inglased söövad selleks, et surra, kuid mis puutub uduse Albioni kööki, siis suur osa minu parimatest maitseelamustest pärineb ikka Londonist, olgu siis Bibendumi, Harrodsi ja John Lewise toiduosakondadest või Smithfieldi lihaturult). Kuid suundume tagasi Pariisi. Nii proffidele kui ka lihtsalt hea toidu fännidele on jalutuskäik läbi Prantsusmaa turgude puhas nauding. Eriti mokka mööda on mulle heeringafestivalid, mis leiavad aset peamiselt Normandia sadamates ja kus pakutakse heeringat nii kuivatatud, soolatud ja suitsutatud kui marineeritud või grillitud kujul. Kuigi Saksa vorstid on maailmas paremini tuntud kui prantslaste käsitöö, maitsevad need sama hästi, kui mitte isegi eksootilisemalt, pasteetidest ja lihavormidest rääkimata. Prantslaste tõeline pärusmaa on aga küpsetised. Kes suudaks vastu panna krõbedale kodus tehtud maasikamoosiga sarvesaiale, täidisega chausson’idele ja palmiku- või liblikakujulistele suhkrust ja lehttaignast palmier’dele? Ka juust – kui täpsem olla, siis kreemjuust – on olnud Prantsuse gastronoomia üks kõige kõrgema müüriga kindlusi juba aastasadu. Täiuslikel aasadel elavad head tõugu lehmad annavad suurepärase kvaliteediga piima, mille juustutootjad muudavad imemaitsvaks briiks, rokfooriks, St Pauliniks, crottin de Chavignoliks, mimolette’iks ja Chevre’iks. Kui peaksite külastama mõnda Prantsuse turgu Atlandi ookeani kallastel, võib sealt leida hulganisti austrimüüjaid. Avatud austreid on hea alla loputada suurepärase klaasi Muscadet de Sèvre’i ja Maine Sur Lie’ga, eriti juhul kui asute Loire’i jõe lähedal. Lõuna pool pakutakse teile austrite kõrvale klaasike Bordeaux’ Entre-Deux-Mers’i. Lisaks austritele võib ookeani kallaste turgudelt leida iga sorti mereande ja tigusid. Normandias näete kindlasti rupskeid (ninast sabani) ja kõike, mis veel sinna alla kuulub. Lehma kõht ja jalad, nagu ka kalvados ja koor on kohalikus köögis suure au sees. Kui eelnev teid ei ahvatle, siis proovige kindlasti andouillette’isid (väikesi sea siseelunditest ja veise kõhukelmetest tehtud vorstikesi), roueni parti ja kohalikke parimaid juuste kamambeeri, livarot’d,Pont-l’Évêque’i ja neufchâteli. Temperamentsed mee-, maitsetaime- ja juurviljamüüjad julgustavad teid turgudel maitsma ja nuusutama. Nad on väga UHKED oma kauba üle ning annavad teile isuäratavaid retsepte kaubale lisaks. Dijonis on kangelasteks pisikesed sinepiseemned, mis jõudsid Gault’i tänu Rooma leegionäridele, kes kasutasid neid liha maitsestamiseks. 1336. aastal korraldati Prantsuse kuninga Philippe IV auks bankett, milleks toodeti 300 liitrit sinepit. Sellest ajast peale valmistab Dijon 70% kogu Prantsusmaa sinepist ning avatud on isegi terve muuseum, mis pühendatud sinepi ajaloo tutvustamisele. Burgundia regiooni gastronoomia on aga jällegi peamiselt tuntud tänu või- ja küüslaugukastmes tigudele à la bourguignonne, ehedatele pain d’épice’idele ehk “piparleibadele” või musta trühvli viiludega serveeritavale kanale (poulet demi-deuil), mille maitsmise nimel on asjatundjad valmis reisima sadu kilomeetreid. Lisaks muidugi oivalised Burgundia veinid, mille kõrval ei tohiks unustada turgudel pakutavat kiri’t, mis on tehtud kohalikust valgest veinist ja creme de cassis’st. Selle joogi nimi on tuletatud Felix Kirist, kes oli ammu aega tagasi linnapea ning kes pakkus jooki alati kohaliku valge veiniga, toetades nii viinamarjakasvatajaid.

Lyon on vaieldamatult maailma kulinaaria pealinn. Siin leiate restorane bistroost kuni tipuni ja kõik, mis nende vahele jääb. Traditsioonilised Lyoni bistrood kannavad nime bouchon (kork). Nime on nad saanud selle järgi, et müüvad mõõtmatus koguses veini janustele kohalikele ja tuhandetele turistidele. Kindlasti tasuks Lyonis külastada Maestro Paul Bocuse’i bistrood ja maailma kuulsaimat restorani L’Auberge du Pont de Collonges. Kui te armastate aga seeni, siis iga endast lugupidav turg pakub teile laias valikus kukeseeni, kivipuravikke, trühvleid (neid vaid novembri lõpus) šampinjone ja palju muid, loomulikult vaid hooajale kohaseid seeni.Sarlat’sse jõudes proovige aga kindlasti hanerasvas küpsetatud kartuleid – pomme sarladaise!