Pilt on illustreeriv

Saksa lennukompanii Lufthansa peab Turkish Airlinesiga läbirääkimisi, mille teema on teatavail (eeldatavalt eeskätt Aasiasse viivail) pikamaamarsruutidel koostöös Turkishiga 2015. aasta novembrist low-cost lennukompanii käivitamine. Nagu Luft-hansa perre "vähem tänuväärse töö" tegemiseks juba soetatud "teenijatüdrukud" Germanwings ja Eurowings hakkaks ka uue säästulennukompanii nimi ühel või teisel kujul sisaldama sõna "Wings". Esialgu plaanitakse hakata opereerima Boeing 767 ja Airbus 330 lennukitega. 

Etihad semmib PALiga 

Kahtlasevõitu minevikuga lennukompaniide päästeingel, pööraselt rikka Araabia Ühendemiraatide lipukandja Etihad on püüdnud oma koostöövõrku uue Kagu-Aasia lennuliini. Sedapuhku on tegemist Filipiinide rahvusliku lennukompaniiga Philippine Airlines, kellele viimati pöörati rahvusvahelist tähelepanu kuus-seitse aastat tagasi, kui tema koostööpartneriks oli USA tänaseks hingusele läinud Northwest Airlines. Etihadi ja PALi koostöö hakkab sisaldama kõike, alustades koodijagamisest (kombineeritult tuleb Abu Dhabi ja Manila vahel igal nädalal 19 lendu) püsikliendiprogrammideni. 

Maailma odavaim suurlinn on Karachi

Kes tahab veeta säästlikku puhkust (või suunata ebasümpaatsed alluvad odava raha eest väga pikaajalisse komandeeringusse), peaks mõtlema Pakistanile. 

Merceri hiljutisest uuringust selgub, et Karachi on suurlinnade kategoorias elamiseks odavaim koht maailmas, saades vastavas edetabelis viimase, 211. koha. Kahetoalise "rahvusvahelisele standardile" vastava korteri võib Karachis hõlpsasti üürida vaid veidi enam kui 300 dollariga ning taskukohased on ka teised mõõdetud teenused, näiteks kohvitassi hind. 

Chennai (185.), Bangalore (196.) ja Kolkata (205.) on odavaimad linnad Indias, sellal kui näiteks Jakarta (119.) on märksa odavam Bangkokist (88.). Euroopas on elu soodne Minskis (191.) ja Kesk-Ameerikas Managuas (207.), kuid tõeliselt peavad kitsipungad kartma Aafrikat - Luanda (1.) ja muidu ülivaese Tšaadi pealinn N'Djamena (2.) on elamiseks kalleimad kohad maailmas. Põhjuseks ennekõike rahvusvahelisele standardile vastavate elamispindade ja teenuste puudus, mis hinnad ka järsult üles viib.