Meelis Voitk
Marsruut: Peking – Ulaanbaatar – Moskva

Klass: 4kohaline kupee

Kestus: 5 ööd

Hinne:
5


Ütlen kohe sissejuhatuseks ära, et hinde andmisel sai määravaks eelkõige kogetud elamus maailma pikimal, Trans-Siberi raudteel sõitmisest. Üks mu hea sõber, kes on seda teekonda rongiga minust palju kordi enam läbinud, ütleb selle kohta, et kolm korda on põnev, edasi tekib rutiin.


Aga tõepoolest, nii see on – kui leidub piisavalt aega ja tahtmist, siis tasub lennureis korraks rongisõidu vastu vahetada. Vastukaaluks veebi vahendusel enamlevinud infole, et välismaalane saab Pekingis pileteid hankida ainult CITSi kontoritest, ütlen, et nii see tegelikult ei ole. Jianguomeni metroojaama idapoolse väljapääsu juurest otse üle tee asuvas kvartalis tegutseb aadressil Jianguomen Waidajie 28 büroo nimega BTG Ticketing Co. Büroos omakorda töötab imehästi inglise keelt rääkiv hiina proua, kes soovijale meeleldi 1950 jüaani (1 jüaan = 1,45 krooni) maksva pileti müüb. Seega põrmustuvad siinkohal ka kohati üsna müstilistesse kõrgustesse tõusvad erinevate veebivahendajate poolt pakutavad piletihinnad.


Aprillikuu, nagu meil juhtus, tundub olevat vapustav aeg selle sõidu ettevõtmiseks. Pekingis valitses ammu suur kevad, samal ajal kui Baikal kostitas rongiaknast uudistajat talvise vaatega lumme uppunud majakestest järve kallastel. Järv ise oli mõistagi jääs. Pannes sinna vahele lisandiks Mongoolia veel uinuvad tohutute mõõtmetega rohumaad, saame kokku meeldejääva mosaiigi aastaaegade vaheldumisest.


Kui jutt juba Mongoolia peale läks, siis peab reisija olema varustatud Mongoolia transiitviisaga.


Ulaanbaataris saab pooleks tunniks jaama vahele kolama minna, meie varustasime ennast seal kohaliku Borgio-nimelise õllega, mis oli villitud nõukogude ajast tuttavatesse pudelitesse.


Reisiseltskond rongis on üpris kirev. Meiega ühes kupees olid inglased, seina taga aga hollandlane oma filipiinlannast abikaasa ja pojaga. Teise seina taga pesitses hiina seltskond.


Reis on nii pikk, et jõuad hõlpsasti terve vaguni asukatega tuttavaks saada. Süüa saab rongis mitut moodi. Esimesel päeval oli lõuna rongi poolt – nimelt jagas hiinlasest vagunisaatja laiali talongid, mille alusel sai restoranvagunis oma portsu lunastada. Lõuna koosnes riisist, ubadest, pähklitest ja lihapallidest – polnud just päris gurmeekoka küpsetatud, ent kõlbas süüa küll.


Loomulikult võib ka muudel päevadel end restoranvagunis söödava-joodavaga kostitada.


Samuti on igas vagunis suured veekeetjad, millest saab lahustuva kohvi või kiirnuudlite tarvis kuuma vett. Kõige eksootilisem ja minu arust mõnusam alternatiiv on osta toidukraami jaamades perroonidele kogunevate vene mutikeste käest. Baikali ääres saab neilt imehead suitsukala omulit, mujal jällegi ülimaitsvaid erisuguste täidistega pirukaid ja pannkooke.


Ostmise juurde käib ka kauplemine hinna üle, eriti kui sa vene keelt ei kõnele. Kui aga keeleoskusega probleeme pole, siis võid ka viimased külauudised ära kuulda. Suuremates jaamades, kus rong peatub kuni pool tundi, jõuab käbedam ka lähimas poes ära käia. Peatuste pikkused olid vagunis seinal oleval tahvlil kirjas ja neist peeti minuti pealt kinni. Üldiselt hämmastas ka täpsus, millega Moskvasse jõuti. Mõneminutiline hilinemine sellise pikkusega sõidu puhul on eeskujulik tulemus.


Loomulikult tuleb veidi lõivu maksta ihu harimise arvelt. Kuid mingil määral annab ennast siiski pesta selleks ettenähtud ruumis vastavalt oma leidlikkusele – näiteks kruusiga kraanist vett ammutades ja küürimist vajavale ihupiirkonnale läigatades. Uskumatul kombel nägin isegi hiina tütarlast, kes astus pesuruumist välja, olles just pesnud oma vööni ulatuvaid juukseid.


Moskval on raudteed mööda Eestisse edasi sõita soovijale varuks meeldivaid üllatusi. Nimelt saabub Pekingi rong Jaroslavski vaksalisse, mis asub täpselt Leningradski vaksali kõrval. Sealt aga väljub Tallinna rong ja pealegi veel imehästi sobival kellaajal. Sõiduplaani järgi saabub Pekingi rong Moskvasse kell 14:12, Tallinna rong aga väljub 18:05. Just paras aeg, et oma kraam ühest jaamast teise tarida ja pisike eine võtta.


Olgu lõpetuseks öeldud, et käesoleva aasta suvel olevat seoses olümpiamängudega rongipiletite ostmine Pekingis välismaalase jaoks raskendatud. Ei oska seda kinnitada ega ümber lükata, ent julgen rongisõitu – eeskätt elamuste saamise eesmärgil – soovitada küll. Läbi Mongoolia sõitev rong väljub igal kolmapäeval kell 7:40.