Sul on Londoni suhtes õigus
On inimesi, kellele London üldse ei meeldi. Seal on ju
räpane ja kuidas sa saad sellise trügimise, sagimise ja linnastressi
keskel elada, kuulen tihti. Ning et London on ju NII kallis.
Nendel, kes nii ütlevad, on tuline õigus. Lisaks sellele on siin
ka palju sekeldusi terroristidega.
Vaevalt on viimasest
evakueerimisest ja metrooliinide peatumisest möödas kolm kuud, kui
kuskilt leitakse bensiinikanistreid täis auto. Tegelikule ohule lisaks
toob selline sündmus kaasa transpordisüsteemi seisaku, mis tekitab
tõsiseid jamasid ka nendele, kes ise busside-metroorongidega ei
sõida.
London võib vahel olla väga ebameeldiv.
Ometigi leidub kaheksa miljonit inimest, kes peavad saareriigi
pealinnast väga lugu. Või vähemasti piisavalt, et selles
linnas elada. Mõni tuleb suveks tööle ja maailma vaatama,
teine tuleb kümneks aastaks või terveks eluks karjääri
tegema, muusikavallas läbi lööma või muud moodi maailma
vallutama. Ja mida iganes Londonist ka otsida, see on siin olemas. Küsimus
on ainult selles, kas oskad selle üles leida. Mina olen esimese siin
veedetud poolaasta jooksul kõige rohkem rõõmu tundnud igal
pool ja alati toimuvatest kontsertidest, stand-up komöödiatest,
kõikvõimalike rahvuste köökidest ja sellest, et
tööelu on hoopis teise käigu sisse saanud.
Niisiis,
London võib olla väga meeldiv ja tore koht. Eriti kui jätad
kuulsate inimeste vahakujud ja Oxford Streeti vahele. Päris linn asub
mõne metroopeatuse kaugusel idas, põhjas või
läänes (sorry, lõunalondonlased).
Nii väites
tuleb meelde vana araabia lugu, kui kohtusse saabub mees, kellele
kohtumõistja mingis küsimuses õiguse annab. Siis tuleb tema
juurde tüli teine osapool, kellel kohtumõistja kinnitab samuti
õiguse olevat. Keegi kolmas mees arvas, et kahel ei saa ju korraga
õigus olla, mille peale kohtumõistja lausus, et ka temal on
õigus. London on piisavalt suur ja mitmetahuline, et meeldida ja
mittemeeldida ühekorraga, ja nii üht- kui teistpidi mõeldes on
õigus.
Leheruumi mõistujutule kulutamise asemel oleks
võinud ju hoopis kirjutada, mis tooniga inimesed Gordon Brownist
räägivad, kuidas terroristid on või ei ole viimastel
nädalatel Londoni elu halvanud ja kuidas on inimesed harjunud suitsetamise
keeluga avalikes kohtades. Aga suvi on. Kes see ikka viitsib tõsiste
teemadega tegeleda. Ja kui arvad, et paljud siiski viitsivad, siis sul on
täiesti õigus.