Taanimaa kroonitud võileivad
Mäletan lapsepõlves köögiseinal olnud kalendrit nimega “Maailma rahvaste toite”, kus kahteteist riiki esindasid neile kõige iseloomulikumad toidud. Hispaania uhkuseks oli loomulikult paella – riisiroog kõikvõimalike mereandide ja safraniga; vene kööki kaitses kuulus liharohke borš-supp ning taani esindusleheküljel olid ... kuulsad taani võileivad! Võileivad???
Mäletan, et naersime seda tookord korralikult, seda enam, et Nõukogude Eestis sõi iga pere lausa mitu korda päevas juustusaia või rukkileiba doktorivorsti ja kurgi-tomativiiluga. Mis seal siis nii erilist, või veelgi enam – kuulsat oli?
Nüüd, palju aastaid hiljem, Taanis elades tuli see lugu mulle taas meelde. Nimelt küsis üks taanlane minu tehtud, öelgem siis – “improviseeritud võileibu” vaadates, et MIKS on maksapasteet ja soolaliha kahel eri leival, need käivad ju kokku? See olla klassikaline Dyrelægens Natmad (e.k Loomaarsti ööeine)!!!
Kui ma naerukrampidest toibusin, taipasin, et taanlase imestusel oli tõsi taga: teatud leivakatted käivadki siin ju ainult kindlate komponentidega kokku. Ei mingit suvalist sinepikihti singile või selgituseks lausutud “siin on kõik, mis külmikus leidus”.
See hetkel lausa uskumatu tõde pani mind siinsete kulinaariatraditsioonide üle natuke pikemalt mõtlema. Olin ju tegelikult seda varemgi märganud, et näiteks eri söögikohtade menüüs seisev võileib nimega Stjerneskud (e.k Täht) on alati TÄPIPEALT samasugune – dekoreeriva keerdus sidrunilõigu ja tillivarreni välja. Aga miks? Vastus olla ühes sõnas – traditsioonid!
Tuntuim taani võileivameister on kindlasti Ida Davidsen, kelle nime ja poole meetri kõrgust kokamütsi tunneb iga kohalik. Tegu ei ole mingi joonisfilmi tegelasega, vaid praeguseks juba õige auväärsesse ikka jõudnud vanaprouaga, kes jätkab viiendat põlvkonda 1888. aastal alustanud perefirmat ning kelle menüükaardilt võib täna leida üle 130(!) võileiva.
Ida Davidseni võileivad on kindel osa taani kultuurist ja vastupidi. Nimelt on enamik võileibu nimetatud kas kuulsate taanlaste, kultuurisündmuste või lihtsalt igapäevaste naudingute järgi.
Nii leiab menüükaardilt hulga tuntud nimesid, nagu näiteks:
Poul Nyrup – endise Taani peaministri auks (rukkileib keedetud kartuli, tomati, riivitud mädarõika ja anšoovisega),
Ritt Bjerregaard – Kopenhaageni praeguse linnapea auks (rukkileib suitsutatud lambaliha, sooja munapudru ja maitserohelisega),
Grevinde Alexandra – endise printsessi, nüüd pärast lahutust krahvinna seisuses daami auks (rukkileival lõherulaad kreemjuustu, wasabi, kaaviari ja krabilihaga),
Michael Laudrup – maiuspala jalgpallifännidele, sportlase auks, kes on kroonitud läbi aegade parimaks taani jalgpalluriks ning kes on mänginud nii FC Barcelona kui Real Madridi ridades (rukkileib küpsetatud sealiha, tomati ja marineeritud punapeediga).
Ning muidugi ka H. C. Andersen, tema pikemat tutvustust eestlastele ei vaja (rukkileib maksapasteedi, peekoni, tomati ja mädarõikaga).
Kuid tellida saab ka näiteks lihtsat Kalastaja hommikusööki (valges veinis aurutatud tursk, majonees punase sibulaga), SAS’i (tatar, munakollane, kaaviar, suitsutatud lõhe) ja Kevadet (lest, krevetid, spargel) või siis sedasama klassikalist Loomaarsti ööeinet.
Nii et kui te tahate siinse külaskäigu ajal maitsta midagi tõeliselt taanilikku, siis proovige neid kuulsaid võileibu! Vahest ei tundugi see pedantne leivakatte järjekord ja kindel kaunistamisviis siis enam nii naeruväärsena, vaid pigem tõeliselt kuningliku maitseelamusena. Velbekomme! (e.k head isu!).
