FILIP SINGER/EPA/SCANPIX

Foto: EPA/Scanpix

Tahetakse aastakokkuvõtet – juba? Õues ju selge sügis, vaher pole veel kõiki oma ninasid maha puistata jõudnud, lilled rõdukastis muudkui õitsevad ja rändlinnud endiselt aias toimetamas. Et millega lõppev meelde jäi? Kõigepealt rekordeid purustanud suvekuumaga, mis parasvööndi elanikele oli päris katsumus. Ning nii nagu saksa ilmateadetes seisab kõrvuti kaks näitu, kraadiklaasi oma ja „tunnetuslik“, nii erineb ka saksa poliittemperatuur õige mitme pügala võrra tegijate ametliku hinnangu ja rahva poolt tunnetatu vahel.

Kui valimised suve lõpus nii Hessenis kui Baieris senistele „rahvaparteidele“ suuri kaotusi tõid, saadi valijatelt selge sõnum, et nõnna enam edasi ei saa. Mõlema liidumaa parlamenti tõusis vastavalt 13,1 ja 10,2 toetusprotsendiga seni põlatud ja mahakarjutud alternatiivne AfD. Kas valijarahvas oli loll või hoopis rahulolematu riigi senise poliitikaga? Et too suures osas läbi on kukkunud, on raske tunnistada ja Angela Merkeli suust pole tulnud sõnu, et tema sisserännupoliitika oli liiga ilus, et olla tõsi; et on tehtud vigu, mida võimatu parandada. Igatahes on valitseva partei läbikukkumine andnud lõpuks julgust kriitikaks ja probleemidele osutamiseks.

Muret ei tekita mitte niivõrd rohkete migrantide vastuvõtmine riiki, kuivõrd nende üleskiitmine valede toel ja iseenda peaaegu nähtamatuks alandamine.

Muret ei tekita mitte niivõrd rohkete migrantide vastuvõtmine riiki, kuivõrd nende üleskiitmine valede toel ja iseenda peaaegu nähtamatuks alandamine. Näidakse eeldavat, et migrandid ükskõik kust ilmajaost peaksid saama elada Saksamaal nagu oma kodumaal, sellal kui sakslased annavad käest omaenda seadused, kombed-tavad ja kultuuritraditsioonid, arvates, et „kes ennast alandab, seda ülendatakse“. Kuid unustatakse, et piiblisõna kehtib ainult kristlaste seas.

Kuivõrd murumadalaks hindab saksa poliitika Saksamaad ja oma rahvast, nähtub integratsiooniministri Annette Widmann-Mauzi jõulukaardilt, kust võib lugeda: „Ükskõik mida te usute, soovime Teile mõtisklusteaega ja head starti uude aastasse“. Võib-olla oskab keegi paremini tõlkida „besinnliche Zeit“, kuid et pühadesoov jõuludeks puudub, ei jäänud kellelegi märkamata. On’s nüüd jõulud keelatud, küsitakse ja imestatakse, sest nii hanuka kui ramadaani puhul õnnitles integratsiooniminister neid tähistavaid rahvaid. Kuid kas pole just integratsiooniministri amet näidata migrantidele, kuhu neil on vaja integreeruda: maale, kus pühitsetakse jõulusid? Kuid see on tunnetuslik, mitteametlik näitaja.

Veel kohtutes lõpuni vaidlemata on lugu 14aastasest tüdrukust, kes pagulasena paigutati alaealiste turvakoju, kuni selgus, et ta on abielus vägagi täisealise mehega, ja mitte esimest aastat. Eri instantsides on tehtud vasturääkivaid otsuseid, sest pole selge, milline seadus kehtib, kas alaealiste abielu keelustav Saksa seadus või islamimaade lubav šariaat, mida ka Saksamaal mittekodanike õigusvaidlustes juba aastaid kasutada võib. Saksamaal elavat juba 1475 abielus alaealist. See, et Euroopa õigusruum pole küps tegelema migrantide õigusprobleemidega, on märgatav.

Jõululaadad on tänavugi saksa turvalisimad paigad, ent ometi on ebameeldiv, et laata ümbritsevad tankitõrje betoonplokid, mis tahtmatult meenutavad kahe aasta eest toime pandud terroriakti südalinnas.

2018 võttis Saksamaa saabujaid vastu oodatust vähem, 180 000–220 000 asemel esitati tänavu 166 000 asüülitaotlust, nende seas 30 000 vastsündinult. Poisse ja tüdrukuid oli enam-vähem võrdselt, kuid kes teab, kui paljudel neist tulevikus kipub enesemääramine raske olema. Juba jaanuarist saab Saksamaal tänu Rohelistele olla ametlikult ka kolmandat sugu (Drittes Geschlecht), millisel puhul kirjutatakse sünnitunnistusele sooks drive. Paljudes omavalitsustes, kus rohelisi võimul, on juba veidra logoga drive-tualettruumid kasutusel. Enam ei pea ristijalu valima vaid kahe võimaluse vahel.