Need maad, kus vastlaliugu lasta ei saa, peavad selle asemel ennastunustavalt karnevali­pidustusi. Sõna “karneval” ­tuleneb ladinakeelsetest sõnadest carne vale ja tähendab tõlkes “hüvasti, liha”. See võeti kasutusele Veneetsias 1096. aastal. Peo algne mõte oli, et kord aastas, enne 40päevast paastu, tuleb heita kõrvale kõik tabud ja lõbutseda ohjeldamatult (tänavu toimub Viareggio karnevali lõpupidu koos suure ilutulestikuga 28. veebruaril). Aga kuidas seda teha, kui kõik sind ära tunnevad? Maskeerumiseks riietusid rikkad inimesed talupoegadeks ja talupojad omakorda matkisid härrasrahva rõivaid, mehed said nunnadeks ja naised meesteks. (Hiljem siiski keelustati seadusega nunnadeks riietumine, kuna mehed hakkasid sel moel nunna­kloostritesse sisse hiilima.)

Niipea kui kaubamajad korjavad kokku jõulukaubad, täituvad letid ka tänapäeva Itaalias nagu nõiaväel karnevalikaupadega. Paberlitreid (coriandoli) ja serpentiine müüakse isegi sajaliitristes hiigelkottides. Paberlitrite pildumise traditsioon sai alguse sellest, et vanasti loobiti üksteist mudaga, kividega ja veega täidetud pallidega, see aga tekitas vigastusi. Maskide, kostüümide, vahtude ja õhupallide valik on tohutu. Terve jaanuarikuu vältel võib näha kõikjal mudilasi ringi vudimas vapustavalt ilusates karnevalikostüümides. Alates vankris istuvatest beebidest kuni koolinoorteni on tüdrukute kostüümid valdavalt nagu printsessidel ja poistel nagu karabinjeeridel. Muidugi võib kõikjal näha kasside, mesilaste, oravate, lepatriinude, luukerede ja teiste fantaasiaküllaste ning säravate kostüümide kandjaid. Ostsin ka endale ilusa narrimütsi, sest ei saa ju teistest halvem olla. Maiustuselettidele ilmuvad aga tüüpilised lehttainast karnevaliküpsised “chiącchie­re” ja “bugie”, mille nimetus tuleneb sõnast “lobiseja” ja “valed”, kuna nad on krõbedad ning neid närides suu liigub nagu lobamokal või valetajal. Neid võib serveerida vahukoorega ning üle riputada tuhksuhkruga, täpselt nagu meie vastlakuklitega teeme.

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: