Hea uudis on see, et Ukraina rahvuslik lennukompanii (UAI) on otsustanud madalate hindadega Euroopa turule tulla. Eks ta alguses muidugi veidi riskantne tundus, sest jätkulend lühikese ümberistumisega Kiievi Borispoli lennujaamas sai võetud teadmata, kui suur see Ukraina suurim lennujaam siis tegelikult on. Riskida tasus, sest edasi-tagasi pilet Riia-Istanbul-Riia maksis koos Lux Expressi bussipiletite ja äpitakso sõiduga Riia bussijaamast lennujaama ning tagasi vaid 110 eurot. Vahepassimised lennujaamades sai asendatud Lux Expressi bussis kohvi joomise, interneti ja filmidega.

Valik oli õige, sest me polnud ainsad eestlased, kes selle lennuga Kiievisse sõitsid. Ukrainlased andsid abivalmilt teada, et kiirete jätkulendude reisijatel Bangkokki, Tenerifele ja Istanbuli ollakse siltidega vastas. Meil polnud sildiga vastutulijat vajagi – veidi kiiremat jalasirutust ja viisakalt vabandades turvakontrollis ettetrügimist ning 50minutiline vahe kahe lennuki vahel oli just paras kehaturgutus.

Halb uudis tabab aga alati ootamatult. Euroopa Liidu mugava reisivabadusega harjunud eestlane teab, et pass peab kehtima viis kuud ja reisimine Türki ei vaja viisat. Kui paljud teist aga teavad, mis kuupäeval lõpeb teie passi kehtivusaeg? „Üks päev jääb teie reisi ajast puudu,“ teatab piirivalveametnik, kes minut tagasi lubas naeratuse saatel su reisikaaslasel Türki siseneda, ja sirgeldab midagi paberitükile. Käeviibe. Jooksed poole hiigelhalli pikkuse vahemaa näidatud suunas, kus teine, kuid juba veidi kivisema näoga ametnik annab sulle teise paberi ja näitab käega kuhugi „180 meetrit nurga taha“. Seal aga on veelgi karmimad mehed, kes palve peale oma kolmepäevane nädalalõpureis ikka ära teha vastavad „me võiks küsida 1200 liiri. Küsime ainult 460. Kui ei maksa, mine tagasi oma Eestisse.“ Su reisikaaslane, kes on püüdnud su liikumist teispool piiritsooni jälgida ja tuleb uurima, miks sind ikka läbi ei lasta, saab vastuseks: „Kui ta ei maksa võid ka sina Eestisse tagasi... (tõlgime viisakalt) minna.“ Olgu, jooks, kolmas paber näpus, kolmanda putka poole, seal aga võetakse vastu vaid sularaha, mida sa pole veel jõudnud piisavalt vahetada. Lõpuks mürtsatab tempel üle tühja piirikontrollihalli passi nagu algav maavärin ning võid söösta vaatama, kas hotelli transfeer, mille neti kaudu tellinud oled, sind ikka veel sildikesega ootab. Kogu „tants ühe päeva ümber“ maksab 75 eurot. Seega palun vaata Türki reisides alati passi!

Kogu ülejäänud reis iidsetel Konstantinoopoli huviväärsustel kulgeb sujuvalt ja elamusterohkelt. Hotellides, poodides, toidukohtades, kõikjal ollakse abivalmid ja sõbralikud. Jään enda juurde, et meie poolkera parim tänavatoit on Türgis. Iidse Byzantioni imede kohta võib leida piisavalt infot internetist, passikontrolli punktuaalsuse eest hoiatamine tundus omasuguste reisisellidega jagamiseks olulisem.