Ilmselt on läänepoolsed rahvad aru saanud oma võõrustamiskommete defitsiidist ja asunud seda usinalt parandama. Võhivõõraste tolmuselt teelt kambrisse kutsumine ja neile ööseks peavarju pakkumine tuleb sakslasel hästi välja ainult siis, kui see on vormistatud korraldusena ülevalt. Või siis üks aste allpool kõige ülemast, sest piibel üldiselt enam orientiirina ei toimi. Õnneks on Saksamaad valitsenud suures osas kristlikud parteid, kellel ligimesearmastus südames, ning sotsiaaldemokraadid, kelle lipukirjaks inimeste võrdne heaolu siin ja kogu maailmas.

Öelda, et tänu nende poliitikale on Saksamaast saanud sisserännumaa, on vale, vajaduse töökäte järele dikteeris majandus.

Öelda, et tänu nende poliitikale on Saksamaast saanud sisserännumaa, on vale, vajaduse töökäte järele dikteeris majandus. Inimestest, keda umbes 60 aastat tagasi lillede ja pasunakooriga vastu võeti, on tänaseks saanud põlvkondi sigitanud patriarhid, kes sageli pole ei endal ega oma suurperel näinud vajadust integreerumiseks saksa ühiskonda. Et integratsioonile hoogu anda, seda juba varases koolieas hõlbustada, on saksa migrantiderikkaimal liidumaal Põhja-Rein-Vestfaalis sündinud oivaline mõte hakata esimesest klassist pääle õpetama türgi keelt põhiainena inglise keele asemel, sest siis hakkaks tulevikus argipäevakommunikatsioon paremini toimima, kuna türklasi on nii arvukalt. Liidumaa integratsiooninõukogu esimehe Tayfun Kelteki peas sündinud suurepärane idee sai siiski tulist kriitikat nii omaenda kui liidu haridusministritelt ja teistelt poliitikutelt, kuid ei vaimustanud miskipärast ka lastevanemaid, kusjuures sakslastest ehk enamgi olid plaanile vastu poolakad, araablased ja venelased, kellel küllap poleks midagi selle vastu, kui nende oma emakeel saaks tunniplaanidesse tsementeeritud esimese „võõrkeelena“.

Aastaks 2050 ennustavad demograafid Saksamaa rikastumist umbes 12 miljoni migrandi võrra. Kui integratsiooniametnikud ka siis kreatiivsed on, kuuleme neilt kindlasti huvitavaid ettepanekuid.