Liitusime Workaway lehega (see on keskkond, mille kaudu seiklejad võivad leida laias maailmas tööotsi, mis ei paku küll palka, kuid majutust), et proovida midagi uut. Leidsime endale kaks suurepärast võimalust – üks Jaava saarel kohviistanduses ja teine Borneo saarel džunglis. Võib öelda, et esimene neist oli pigem läbikukkumine. Lootsime ka veeta umbes kuu, aga vastu pidasime kõigest viis päeva.

Teekond Blitari kohviistandusse sai alguse 14tunnise rongisõiduga kõige odavamas klassis. Pingil kolm inimest kõrvuti ja vastas kolm inimest sinuga tõtt vaatamas. Minul oma 193 cm pikkuse juures jalaruumile loota ei tasunud, kuid pärast mõningast saginat ja sisseelamist saime meie oma pitsa kallale asuda ja meie naaberpingi härra meiega juttu alustada. Kust te pärit olete; miks te siin olete; kas te indoneesia keelt oskate; kes teie president on? Ütlesin meie presidendi nime ja pidasin oluliseks mainida, et tegemist on naisterahvaga. See uskumatust väljendav pealiigutus küljele ning kohmetu naeratus jäävad meelde alatiseks.

« Avalehele 0 Kommentaari