Jumal tänatud! ohatakse kergendatult, kuigi jumalaga pole siin midagi pistmist.

Vanarahvaga aga küll, sest tema tarkus peksleb ähvardavalt alateadvuses: pole halba ilma heata. Ja vastupidi. Kuid, mis saab nii hea uudise juures ometi halba olla? Mida negatiivset võib põhjustada liiklusõnnetuses hukkunute vähesus?


Oleneb, kust ja kelle poolt asja vaadata.


Raviasutused kinnitavad, et jah, viimase 40 aasta parima uudise varjus kasvab üks halb: liiklusohvrite vähenemine on vähendanud ka doonorelundite hulka ja nende kvaliteeti. Kui enne päästis ühe surm mitme elu, siis täna võib ühe päästetud elu tuua mitu surma. Liiga karm, et mitte olla tõsi.


Tunneteta arvud teatavad, et kui 1992. aastal tuli liiklusõnnetustest tervelt 43,2% doonorelundeid, siis viimane statistika näitab selleks vaid 10,1%. Meedikud lohutavad, et leidub alternatiive: perekonnad on aina rohkem nõus oma kadunukese elundeid haiglale loovutama, suurenenud on ka elusdoonoritearv. Suurem osa siirdatavatest elunditest tuleb Hispaanias siiski juba eluta kehadelt.


Õnneks on organeid, nagu süda ja kopsud, mille endise omaniku vanus pole nii oluline. Ent näiteks neerude efektiivsus hakkab alates 35. eluaastast langema 1% aastas ja kõhunääret ei saa vanematelt kui 45-aastased üldse võtta. Ent möödunud aastal oli vaid 25,5% doonoritest vanuses 15-45, kellelt saab doonorluseks kasutada kolme kuni seitset elundit samal ajal kui vanema doonori puhul kuni kahte, venitades just nooremate patsientide kannatusi. Varem oli see tendents vastupidine.


Üldisel ootelehel figureerib üle 5000 nime. Kuna aga suurem osa elundeid tuleb laipadelt, siis on nende vähenemisel vaja otsida tõhusaid alternatiive. Spetsialistid ütlevad, et parim oleks elusdoonorite arvu tõus ja nii ongi hakatud riiklikul tasemel õhutama doonorlusele, et inimesed loovutaksid ühe oma neerust, sest mis nad kahega ikka nii väga teevad? Või miks mitte loobuda tükikesest oma maksast.


Näed neid üleskutseid solidaarsusele ja mõtled, kas sa ise seda teeksid? Mõne lähedase jaoks, jah, ent kellelegi tundmatule? Ilmselt kui oleksin elundikaubanduse nõrgim lüli ehk arengumaal elav vaene, tumedanahaline naine. Ja siis poleks põhjuseks kohe kindlasti solidaarsus.


Samal ajal kui sina kahtled küüniliselt pole Headus maailmast veel ära põgenenud. Mõne kuu ees jutustas 44-aastane Juan raadios, kuidas kumbki tema neer ei tööta, ent sobivat doonorit pole ta viimase kuue aasta jooksul leidnud. Juan oli väsinud ja tahtis surra.

Ööprogrammi kuulas oma kodus juhusli kult 60-aastane Gregoria, kes ei mõelnud pikalt ja helistas raadiosse. Mõne päeva pärast läksid nad koos Juaniga haiglasse, tegid proovid ja Gregoria sobiski mehele doonoriks. Võhivõõrad!


Mis võhivõõrad? Täna elab Juanis üks Gregoria neerudest. Lähedasem on kellelegi raske olla.