Veganitele mittesoovita­tava lugemise välis­eest­laste hardast rituaalist pani kirja Kersti Rea.

On päikeseline ja karge novembrihommik Põhja-Ameerikas, kui kolmteist eesti peret eri suundadest sõitu Connecticuti osariiki alustavad. Juba neljandat aastat kogunevad nad Merikese ja Mike’i koju kokku, et koos jõuluks verivorste teha.

Autosõit New Yorgist Connecticutti pakub maalilisi vaateid – kolla-punastesse värvitoonidesse uppuvad puud ja päike kuldab värvid veelgi eredamaks. Vaid pool tunnikest väljasõitu pilvelõhkujate linnast ning oledki vapustavalt kaunis looduses!

Merikese ja Mike’i kodu asub Fairfieldis – vaikses eramajade piirkonnas, lopsaka looduse keskel. Koer Muri on koerahoidu viidud, sest eelseisev päev ei oleks koerale just kerge üle elada. Merike on katnud hommikusöögilaua ning sättinud valmis eelmistel päevadel kokku ostetud kraami, mis vorstiteoks vajalik. Sissemarssivad inimesed kõik tassivad midagi – küll kaste, küll kooke – ja lapsi on peaaegu sama palju kui suuri inimesi, kokku oma kolmkümmend hinge. Kõigil on kokkulepitult jalas Eesti mustriga sokid.

Avalehele
0 Kommentaari