16.01.2009, 00:00
Virvarr kosmopoliitses Hongkongis
Tokyos ei ole ma käinud. Räägivad, et see on veel vingem.
Singapuris ja S?ulis olen räppinud; nendest paneb Hongkong ikka
täiega üle, ümber, eemale ja mööda. Hongkong on
megacity ning silmates neid meeletult suuri maju, majade vahel looklevaid
mitmekihilisi jalgteid ning autovoore, kahekorruselisi tramme ja busse ning
kõiksuguseid metroolisi, tulid mul esmalt meelde küberpungi isa
William Gibsoni raamatud “Idoru” ja “All Tomorrow’s
Parties”. Nois toimuv tegevus oleks justkui Hongkongi tänavatelt
maha kirjutatud: tehnika ja elukiirus, värvilisus ja inimpaabeli
virvarr.
Hongkong on ka imeliselt soe ja õdus linn, kus palju
rohelust. Siin leidub sushikohti või hiinakaid, kus hinnad algavad 1000
kroonist suutäis, kuid mõnusa kõhutäie saab teisal ka
60 krooniga.
Odava ööbimise leiab tunnihotellidest, mis on
tegelikkuses mõeldud hooradega müramiseks, kuid samas
ääretult mugavad paigad: kolmesaja krooni eest saab
ööpäevaks kvaliteetse toa. Välisukse kohal on silt, mis
näitab elektrooniliselt, kas tuba on vaba, käigus või
puhastamisel.
Hongkong ei ole midagi muud kui suure maailma pisem
versioon.