AINULT KRANAADIS!  Anna-Maria Galojani vanglapäevik!

2. päev. Olen juba kõike kontrollinud, aga siit ei saa tõesti kuidagi välja. Alex Lepajõel oli õigus, vangla on üks mõttetu koht.

5. päev. Toit hakkab üle viskama, ma ei saa aru, kas see on riis või makaronid. Issand jumal, mida ma olen küll teinud, et mind nii karistatakse?

7. päev. Olen hakanud toetajatelt kirjasid saama. Kirjutas 12-aastane Merily Läänemaalt, kes teatas, et tema ei viitsi ka tööd teha ja hakkab samuti vargaks. Ta uuris, kus praegu hästi varastada saab. Soovitasin tal Reformierakonda astuda.

10. päev. Fännikirjasid aina tuleb, aga mu juttu sellest, et kõiges on süüdi Toomas Hendrik Ilves ja Reformierakond, ei paista keegi uskuvat. Tundub, et mul on mingi maineprobleem.

14. päev. Kirjasid tuleb endiselt, aga kus on juveelid ja Armani riided, mida ma tellisin?

17. päev. Saabus kiri esimeselt ajakirjanikult. Ta uuris, mis mu meiliaadress vanglas on, et siis saab ta mulle kirjutama hakata ja pärida nii mu elust vanglas kui küsida kommentaare Eesti poliiika ja seltskonnaelu kohta. Ta ütles, et [e-mail] annab veateateid. Kirjutasin talle vastu, et õige aadress on anna-maria.galojan@täitsapekkis.ee.

20. päev. Pole midagi öelda, elu on siin üksluine.

21. päev. Täna juhtus uudis. Toiduks anti kartulit.

23. päev. Sain kirja Paavolt Põlvamaalt, kes palus mind naiseks. Ütles, et pahad tüdrukud on talle alati meeldinud. Saatsin talle kirja vastu, milles küsisin, palju tal raha on ja käskisin kõik mulle saata.

27. päev. Reformierakond võitis jälle valimised, aga mina istun siin vangis. Elu on ikka ebaõiglane.

28. päev. Paavo saatis mulle kogu oma raha.

30. päev. Saatsin Michalile kirja, milles teatasin, et olen valmis talle ja Reformierakonnale andestama. Lõpetagu nüüd see pull ära ja lasku mind vanglast välja!

33. päev. Paavo saatis kirja. Ta kirjutas, et ta andis kogu raha mulle, nüüd pole tal enam isegi interneti eest tasumiseks sentigi alles ja talt lubati võrk ära võtta. Ta tahtis teada, millal me abiellume. Vastasin talle, et ei abiellugi.

35. päev. Michal pole mulle vastanud. Hakkan pahaseks muutuma.

38. päev. Paavo kirjutas mulle ja oli üsna meeleheitel, vahest isegi kuri. Ma täpselt ei tea, ta kirjutas kolm lehekülge, ma nii pikalt ei jaksa lugeda. Saatsin talle vastuseks kirja, et talle ju meeldisid pahad tüdrukud.

40. päev. Ma olen juba nii palju kannatanud, aga nad ütlevad, et suurem osa aega on veel jäänud. Kas see ongi õiglus? Kas sellist Eestit ma tahtsingi?

44. päev. Lõikasin endale paberist liblika ja värvisin kollasepunasekirjuks ning riputasin endale külge. Mõneks ajaks oli tuju päris hea. Olen kõikidele mulle kirjutajatele vastanud, et mulle tuleb juveele saata, aga keegi pole saatnud. Nii palju nad mind siis armastavadki.

46. päev. Iguumenja Varvara nimel, küll see vangla on ikka igav koht. Luban, et kui ma välja saan, hakkan heaks. Mehi ei vaata, Armani poest käin kaarega mööda ja eheteks ostan vaid vanalinnast natuke merevaiku.