Andres Putting
„Kas te teate, mida eesti rahvas tõeliselt tahab? Mina tean, sest mulle tuli see just pähe, kui ma natukese aja eest Stockmanni kaubamajast möödusin. Inimesed tahavad rohkem raha. Kuidas seda tagada? Tuleb teha seadus, mis ütleb, et keegi ei tohi teenida vähem kui Eesti keskmine palk. Teate, mis selle juures kõige parem on? Kui madalapalgaliste palka tõsta, siis tõuseb ka keskmine palk ja seejärel tuleb jälle palkasid keskmisele järele kergitada ning palgad tõusevad nagu võluväel.“
Toas oli vaikus. Kõik EKRE juhatuse mehed mõtlesid, miks ometi nemad nii hea plaaniga valmis ei saanud. Vaikuse katkestas Monika Helme. „Poisid, vaadake, ma tegin piparkooke. Tulge aidake kaunistada. Kes kaunistada ei taha, võib ka ilma glasuurita piparkooke süüa.“

„Las piparkoogid olla. Jaagul tuli esimest korda hea plaan, aga see-eest on see plaan ikka tõeline purakas. Automaatne palgatõus! Mitte keegi ei tohi teenida vähem kui riigi keskmine! Selle lubaduse poolt valijad hääletaksid. Jaak, sinust hakkab juba mees saama.“ Martin patsutas Jaaku õlale.

Mehed hakkasid arutama, kuidas lubadust ellu viia. Rahvas on muidugi plaani poolt, aga eliit kindlasti vastu. Mart Helme arvas, et oleks vaja head nimetust nende kohta, kes plaani ei toeta. „Palga­vaenlased!“ pakkus ta. See jäi teiste arvates siiski häguseks.

„Rahvavaenlased!“ soovitas Madison.

„Ei, see nimetus on meil juba eraldatud prokuröride, kohtunike, advokaatide, diplomaatide ja sotside jaoks. Sõnumeid ei tasu hägustada,“ ütles Martin Helme.

„Rahajõmmide tallalakkujad!“ pakkus Henn Põlluaas. Ka see ei leidnud toetust, sest oleks ohustanud koalitsiooni Reformierakonnaga.

„Vaimsed värdjad!“ ütles Monika Helme ja tõi lauale panni verivorstidega.

„Jah, sellel nimetusel on kõla,“ kiitis Mart Helme. Ka teised nõustusid, et sellega saab kriitikuid materdada küll.

Monika pani glögi pliidi peale, mehed lasksid lipsu lõdvemaks.

„Keskmine palk kõikidele. Vot see on tõeline uusaastasõnum. Seda on eesti rahvas kogu selle aja oodanud,“ ütles rahulolev Martin Helme.

Köögist kostis rõõmsat podinat. Monika hüüdis meestele, et nad tuleksid glögi järele, enne kui kogu alkohol sealt välja keeb. Aromaatset jooki rüübates mõtlesid rahvuskonservatiivid rõõmsalt tulevikule, mis eesti rahvast ees ootab.