„Meie armastatud Minister on surnud. Me kõik mäletame, kuidas ta pingutas, et võidelda alusetute ­listeeriasüüdistuste vastu.

Ta korraldas lausa pressikonverentsi, kus ta kaamerate ees pistis käe laual olnud kaussi, võttis sealt kaks kilo kala ja pani sealsamas ajakirjanike ees nahka. See oli tõeliselt vapper samm.

Ilmselt siis Minister saigi omale listeeria ja nüüd on ta surnud. Meil on nüüd vaja avalikkusele teatada, et Minister on surnud.“

Tuppa ilmusid Advokaat ja PR-mees.

„Me oleme AS Eesti Esimesest Kalatööstusest,“ rääkis Advokaat. „Me kuulsime juba, kuidas siin toas levitatakse kinnitamata kuulujutte. Need proovid, mis näitavad, et AS Eesti Esimese Kalatööstuse toodangus on listeeriat, on võetud väga kahtlastel tingimustel.

Minister mõistis meie kahtluseid ja tal oli hindamatu roll valeväidete tõrjumisel. Samuti on selge, et nii poed kui tarbijad rikkusid pidevalt kala hoidmise tingimusi.

No kes see hoiab kala soojas toas kaamerate ees kausis? Pole ime, et nii võib midagi koledat juhtuda. Aga keskendugem tulevikule, me oleme siin, et aidata teil sõnum koostada.“

„Kuidas me teatame eesti rahvale, et Minister on surnud?“ küsis Valitsuse pressiesindaja.

„Kiire kuluga raske haigus. Asjaoludest ei räägi tema perekonna privaatsuse huvides,“ õpetas PR-mees.

„Olgu. Aga meil on üks mure veel. Me peame ju avalikustama, et veel üks Eesti inimene on listeeriasse surnud,“ ütles Valitsuse pressiesindaja.

„Kui keegi küsib, siis teatate, et suri taimetoitlane, kelle puhul pole teada, et ta oleks üldse kunagi kala söönud,“ soovitas PR-mees.

Sellega oli kriisikoosolek läbi.