“Kas te olete kunagi neid kahekesi koos kaabuga näinud?” päris vihjaja. Kranaat uuris asja ja leidis, et asi on veel palju süngem.

“See juhtus ühel sombusel novembriõhtul siinsamas kõrtsis,” rääkis juba üsna purjus mees Haapsalus Kapteni-nimelises lõbustusasutuses.

“Poliitikajuttu olid tulnud ajama mitu kohalikku reformierakondlast, nende seas Urmas Sukles ja Kalle Laanet. Viimane oli pannud oma musta kaabu nagisse rippuma. Ma nägin siis silmanurgast Mart Helmet, kes saabus ilma kaabuta. Ma tellisin uue õlle ja kui see oli käes, oli Helme juba kadunud ja Laaneti kaabu ka. Laanet otsis seda koosoleku lõpu järel veel kümme minutit, aga kaabut polnud kusagil,” rääkis allikas.

Laanet ise oli toimunut kirjeldades kidakeelne. “Mina? Käisin Kapteni kõrtsis? Ma pole sel kunagi käinud. Kaabu on aga jah kadunud,” teatas Laanet.

Mart Helme nimetas süüdistust Laaneti kaabu varastamises järjekordseks laimukampaaniaks.

“Kaabu ostsin Haapsalust kaltsukast, sest enne valimisi olin mittetöötav pensionär ja kogu raha läks bussipiletite peale, et maakohtades kampaaniat teha. Ausalt öeldes oli mul tollal peamiselt see küsimus, et miks küll Keskerakond seda tasuta ühistransporti üle-eestiliseks pole teinud, mulle oleks see väga ära kulunud.

Vaid kartellipoliitikud jaksavad autoga valimiskampaaniat teha, kütuseaktsiisi selleks tõstetaksegi, et väikeparteid ei jaksaks maakohtades inimestega kohtumas käia,” teatas Helme.

Ta tunnistas samas, et on mõned korrad avalike esinemiste jaoks kaabut laenanud ka poeg Martinile, sest tollel läks kahe kuu palk kooseluseaduse vastaste tikutopside soetamiseks ja seetõttu ei jäänud enne valimisi enam vahendeid isikliku peakatte soetamiseks.

Kas aga pärast edukaid riigikogu valimisi hea palga peale saanud Helmed on suutnud endale tänaseks juba mõlemad isikliku peakatte muretseda? Selgub, et see pole sugugi nii.

“Me siin pole mingid kartellierakonna vennad, kes kohe riigikogusse saades hakkavad raha oma tasku ajama. Meie mõtleme ikka Eesti rahva peale.

Mina näiteks otsustasin teha eesti rahvale kingituse ja rahastan omast taskust Herbert S.M. Schmuddelbruderi raamatu “Homode välimääraja” tõlkimist ja eesti keeles avaldamist. See võtab ära kogu minu raha vähemalt selle aasta lõpuni. Seejärel ma otsustan, mida edasi teha.

Arvatavasti jätkame tõlkimisega, järgmiseks teoseks on kas raamat nimega “Tõde reptiilidest” või “Islam kui jumala nuhtlus”.

Poeg Martin aitab mind sellel teel nõu ja jõuga, raha on aga ka tal endal vähe, sest riigikokku kandideerides sai ta laiemalt tuntuks ja välja on ilmunud hulk raisakotkaid, kes käivad teda riigikogu ukse taga otsimas ja nõuavad, et ta maksaks neile ära raha, mis ta väidetavalt võlgu on.

Nende limukate eest põgenemine nõuab omajagu kavalust ja takistab tal kirjastustöös aktiivselt osalemist,” rääkis Mart Helme.

Kalle Laanet valiti riigikokku tagasi, aga õnne see pole toonud. “Olen otsinud endale uut kaabut, aga kusagilt ei leia, sest igal pool müüakse vaid mingit hipsterisaasta, aga ühte ausat kaabut ehtsale mehele ei saa kusagilt,” kurtis rahvasaadik.