“Noh, Pink-poiss, millega sa meid siis seekord rõõmustad?” küsib Savisaar.

“Noh, Edgar, ma siin mõtlesin, et...” alustas Alar Pink. “Et nagunii teeme jälle keelatud ajal välireklaami ja rikume seadust, eks? Niisiis, kasutaks jälle seda kohukest, aga uue sõnumiga. Näiteks: “Kohuke noolib”, “Kohuke roolib”?”

“Njaa,” venitab Savisaar. “Vastab meie keskmise valija tasemele küll. Aga peaks olema ka mingi teine variant. Võtaks valimislubaduseks näiteks astmelise gravitatsiooniseaduse idee, see tähendab, et rikastele hakkaks mõjuma suurem raskusjõud. Noh, kas kargab midagi pähe?

“Tühja taskuga kõnnid kergemalt!”

“Tubli poiss!”

Rahvaliit

Rahvaliidu koosolekul pöördub kolleegide poole Juhan Aare:

“Head sõbrad! Meil seisab ees raske võitlus ja pingeline töö, kuid ma ei kahtle, et paar kohta võime me järgmises riigikogus sellest hoolimata siiski saada.

Kuna ükski inimene meid pärast Villu Reiljani tempe enam ei vali, siis peame rõhuma loomadele. Just-just – loomadele! Kõigepealt peame koduloomadele välja võitlema hääleõiguse. See asi võib riigikogus läbi minna küll, ma juba Roheliste ja Keskiga rääkisin. Ja siis peame nad enda poolt hääletama panema. Pakun välja mõned esialgsed loosungid:

“Meie poolt hääletab iga lojuski”, “Igale lojusele tööd ja leiba!”, “Kui oled siga, anna hääl Rahvaliidule!”

“Aga Juhan, see kampaania on mõeldud peamiselt loomadele,” märgib Ester Tuiksoo. “Loomad ei oska ju lugeda!”

“Noh, siis rõhume rohkem raadioreklaamile,” arvab Aare. “Ka loom saab aru, kui temaga lahkelt rääkida. Kas on veel küsimusi?”

Rohkem küsimusi kellelgi ei olnud.

Reformierakond

Esimesena võtab sõna Igor Gräzin: “Valimistel tuleks rõhuda eurole, sest muid saavutusi meil nagunii ei ole. Pakun välja loosungid: “Euro tõi Eestile Reformierakond üksi” ja “Kui te meid ei vali, tuleb kroon tagasi”.”

“Teine võimalus oleks pisut muudetud kujul kasutada meie eelmist loosungit,” sekkub arutellu Rain Rosimannus. “Kuidas oleks lubadusega “Eesti 15 aastaga Baltikumi viie rikkaima riigi hulka”? Lihtne, selge ja kerge täita.”

“Ehk aitab juba sellest viie rikkaima riigi jorust?” küsib peaminister Andrus Ansip punastades. “Meie valimiskampaania peaks keskenduma Reformierakonna põhiväärtustele, sellele, millise mulje oleme jätnud tavavalijaile. Mina näeksin meie valimisloosungeid küll pigem sellistena, nagu “Meiega ei muutu miski” või “Reformid vaid üle meie laiba”.”

Isamaa ja Res Publica Liit

“Meie eelmine loosung oli “Õnn ei ole rahas”,” ütleb Mart Laar. “Sellega me enam välja tulla ei saa, kuna raha pole enam õieti kellelgi. Valimistel peame rõhuma sotsiaalsele mõõtmele.

Eesti suurimad probleemid on tööpuudus, vilets haridus, kallis toidukaup, purunevad perekonnad, vähene turvatunne. Järelikult tuleb loosungit veidi muuta. Näiteks: “Õnn ei ole töökohas”, “Õnn ei ole hariduses”, “Õnn ei ole toidus”, “Õnn ei ole perekonnas”, “Õnn ei ole tervises” ja “Õnn ei ole elamises”.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Arutluse avab Jüri Pihl: “Kuivõrd tänu Trubetskyle on sotside kuvandiks nüüd värdjad, siis peame seda rauda edasi taguma ja selle abil erakonna mainet tõstma. Ma lasin ühel tuttaval copywriter’il mõned näidisloosungid teha, ja minu arvates on asjas iva sees. Loen teile kohe mõned ette:

“Oleme küll värdjad, aga sotsiaalsed värdjad!”

“Oleme küll sotsid, aga ka värdjad!”

“Sots pole ainult Keskerakonna puudel, vaid ka värdjas!”

“Meiega on iga viimanegi värdjas!”

“Valid sotsid, saad värdjad!”

“Värdjaid toetades toetad iseennast!”

“Vär...””

“Väga hea, Jüri, aga ma pakuksin siia otsa ka ühe pisut traditsioonilisema loosungi,” hõikab vahele Eiki Nestor:

“Kõigi maade värdjad, ühinege sotsidega!”