Ponks piksepoiss: Sandor Liive elektrit tegemas.

”Tooge mulle kohe see Parts siia!” röögatas Liive nii, et elekter tervest Laki tn 24 majast korraks kadus.

Veerand tunni pärast lohistas EE turvateenistus punkrisse räbaldunud ülikonna ja mõranenud prilliklaasidega ministri.

”Mis käkki sa mulle keerad, Juku?!” paukus Liive. ”Kas meil polnudki hinnatõus kokku lepitud? Olgu see homseks olla, muidu lasen sind ja su kampsuneid vastukarva hõõruda, nii et teil silmist sädemeid lööb!”

”Ee.. Me pole kampsunid, oleme svammid...” vigises Parts.

”Vahet pole! Teen teist eletrisvammid!” Ja adjutandile: ”Kutsu juhatus kokku!”

Kui EE sisering oli elektritoolides istet võtnud, pöördus Liive finantsdirektor Margus Kaasiku poole:

”Kuidas sa siis konkurentsiametile hinnatõusu seletada ei oska, Margus? Vaat kui saadan su karistuseks Jordaaniasse! Satud just ramadaani ajal, süüa-juua ei tohi, kuus korda päevas palvetad Meka poole... On meil veel midagi?”

”Keskerakonna noortekogu pikett...” alustas Harri Mikk.

”Pekske laiali!” käsutas Liive. ”Kas viies kolonn on valmis?”

”Just nii!” kandis Raine Pajo ette. ”Värbasime sinna oma koondatud elektrikud. Alampalga eest on nad kõigeks valmis...”

”Saatke peale! Ja Hundisilmalt võtke vool ära – igaveseks! Saagige postid maha. Las vana saab ükskord aru, et EEga ei jamata!”

”Mis me selle konkurentsiametiga teeme?” piiksatas Margus Rink.

”Organiseerige sinna ülepinge. Kui kokkujooksnud arvutite-ruuterite eest raha küsivad, siis ütleme, et rahanõue pole põhjendatud. Kui neil kogu arvutipark korduvalt vastu taevast lendab, eks siis näe, kas saame hinnatõusu või mitte.”

Õuel võtsid EE rünnakrühmlased juhatuse vastu firma hümniga, lauldes ”Horst Wesseli” viisil:

”Liin püsti nüüd! Elektrit kallist naudi!

EE meid kõiki hoiab õigel teel.

Kamraad, sa tööd vaid tee, siis saad ka varsti Audi.

Kuid selleks hind peab tõusma veel ja veel.”

”Võtke nüüd asjad üle, lähen suusatama,” teatas Liive. ”Olen ju siiski Eesti Suusaliidu president!”

”Alpidesse?” uuris Kaasik.

“Kes siin Alpidest rääkis? Lasin dividendide eest Lapimaalt lund Pirita randa vedada, paari tunni pärast olen tagasi. Välku ja pauku!”

”Välku ja pauku!” kordas juhatus ühehäälselt ja paremat kätt tõstes.