*
Täna õnnestus mul end veebikaameraga filmida ja video Youtube’i üles panna. Nüüd sõbrad-tuttavad vähemalt teavad, et olen elus.

*
Pagari tänava poisid häkkisid Youtube’i ja lisasid mu videole emapalga reklaami. IRL pole rahapuudusel suutnud inimestele neid mütse ja käpikuidki ära saata, mis valimiseelse küsitluse vastajaile lubati. Kusjuures vastajad oli kõigest 7!

*
Enam midagi netti riputada ei saa – ühendus katkeb pidevalt. Ei saa enam isegi kirjandusmuuseumi saiti vaadata. Sadistid! Nüüd vaatan Tallinna TVst linnavalitsuse istungeid. Üldse ei eruta!

*
Ken ja Siim unustasid mulle süüa anda! Olen 23 kilo maha võtnud. Kardan, et kaalun pääsedes Savisaarest vähem! Kes sellist kaitseministrit tõsiselt võtab?!

*
Täna õhtul viisid Ken ja Siim mu õue jalutama. Kahju, et neil igal õhtul aega pole. Mul hakkab vist juba Stockholmi sündroom tekkima!

*
Siseministeeriumi suvepäevad. Ken ja Siim vedasid kõik oma töötajad minu kongist läbi – hoiatuseks, ma arvan. Pakuti õlut ja suupisteid. Ärgates avastasin, et mu rinnale oli Savisaare nägu tätoveeritud.

*
Ärkasin selle peale, et keegi tagus ust. Mõtlesin, mis nüüd siis on. Kuue tunni pärast löödi uks sisse ja kongi tormasid kampsunid in corpore: Tõnis Lukas, Mart Nutt, Aimar Altosaar, Andres Herkel ja Andres Ammas. Maskid ees, hangud-vikatid käes. Vabastajad!

*
Nüüd olen õnnelikult tagasi Sakala tänaval, armsas kaitseministeeriumis. Minu kabinetis pole suurt midagi muutunud, ainult akende ees on nüüd trellid ja ust ei saa seestpoolt avada. Magan diivanil. Vahel on veider tunne, nagu oleksin endiselt pantvangis, aga nüüd juba omade käes. Kordan endale, et see tunne on ainult stressist...