Näiteks artiklis „9. märts 1944 — pidupäev” lükkab N. Liidu kangelane, tunnustatud riigitegelane sm. L. Beria ümber tagurlike jõudude levitava väärinformatsiooni, justkui oleks NSV Liit 9. märtsil 1944 pommitanud Tallinna rusudeks. Sm. Beria selgitab eredaid valgussähvatusi ja võimsaid pauke ööpimeduses grandioosse ilutulestikuga, mis korraldati Eesti majandusliku õitsengu aluseks saanud N. Liidu rahvaste sõpruse auks. Pidupäeva, õigemini -öö käigus lasti lihtsalt õhku ka vanad ja amortiseerunud lobudikud, mille asemele ehitati N. Liidu abiga modernsed, tänapäeva nõuetele vastavad hooned.

Ent tsiteerigem ajalehte „Postimees”: “Viimased 60 aastat moodustavad ajaloo, kus on jäädvustatud Eesti inimeste sammud pimedusest valgusesse, tagurlusest progressi, vaesusest jõukusse ning isolatsioonist integratsiooni.“(vt lähemalt)

1940. aasta Eesti „okupeerimine” on aga NLKP Keskkomitee peasekretäri sm. J. V. Stalini hinnangul täielik luul, sest asi toimus ju vastupidiselt — Eesti võeti N. Liitu, tulles vastu eesti rahva palavale soovile. Ja selle sammu tulemus on lihtsalt kirjeldamatult kasulik kõigile meie suurel kodumaal elavatele inimestele.

Jällegi ei pääse me mööda ajalehe „Postimees” tsiteerimisest: “Eesti sotsiaalne ja majanduslik areng saavutab nüüd uusi kõrgusi. Eesti ühiskond on läbi teinud murrangulised ajaloolised muutused ning inimõiguste vallas on saavutatud märkimisväärseid edusamme, mis on pälvinud ülemaailmset tähelepanu.” (vt lähemalt)

Kuna „Postimees” on viinud Eesti ajakirjanduse täiesti uutesse kõrgustesse, otsustas NLKP Poliitbüroo lehe toimetust premeerida Tööpunalipu ordeniga. Ekspressi poliitilise analüüsi toimkond ühineb töörahva laiade masside palavate õnnesoovidega ajalehe „Postimees” eesrindlikule kollektiivile.