Paet ilmub kohtumispaigale lodja Jõmmuga, mille käilas imiteerivad kolm bikiinides neidu üksteise seljas olles Eesti vapilõvisid. Performance’i mõju on rabav.

Lavrovi laeva suurtükimeeskonnal läheb erutusest pauk lahti ja nad tulistavad torus oleva pääsukese otse Kallastesse. Kohalikud IRLi liikmed tõlgendavad pääsukese lennukiirust jumaliku imeteona. Lind kantakse pidulikus protsessioonis vanausuliste muuseumi.

Laevadel vahetatakse õhkkonna soojendamiseks kingitusi. Paet kingib Lavrovile kastitäie konserve “Räim tomatis”.

Kingitus liigutab Lavrovi ja ta langetab Venemaa vaenlaste nimistus Eesti lausa neljandale kohale.

Lavrovi kingituseks on koopia värvipliiatsist, millega Molotov ja Ribbentrop joonistasid augusti 1939 maakaardile Euroopa uued piirid.

Tõeline diplomaatiline läbimurre toimub, kui Paet tutvustab Lavrovile eestiliku identiteedi üht nurgakivi kepikõndi.

Lavrov naerab end hingetuks ja annab korralduse langetada Venemaa vaenlaste nimistus Eestit veel ühe pügala jagu.

Jõmmu pardale astub kasakate ansambel “Donskie deduški”, kes esitab lõbusaks räpiks arranžeeritud igihalja “Suur ja lai on maa, mis on mu kodu”.

Kuna taatide plekist esihammastesse on FSB monteerinud mikrokaamerad, siis on kasakad sunnitud kogu aeg pärani aetud lõugadega naeratama, mis lisab esinemisele imeliselt sarmika nüansi.

Paeti pakutava õlle ja grillvorstide suutäied aga viivad lohakalt paigaldatud plekkhambad looduse igavesse ringlusesse. FSB kodeeritud vihje sunnib Lavrovi toredat kohtumist lõpetama.

Moskvasse naasnud Lavrov teatab, et kahjuks jätkab Eesti vähemuste diskrimineerimist. Nimelt ei lubatud kasakatel õllepudeleid kahvliga avada ja seetõttu tõstetakse Eesti Venemaa vaenlaste nimistus jälle teisele kohale.