Külamehed on šokis, et peavad ukrainlaste asemel tööle minema

Vana-Põdraste bussipeatuses istus kamp mehi ja vaatas, kuidas väikebuss neist mööda sõitis, sees mossis inimesed.

Nädala anekdoot

Alexela bossid vennad Hääled lähevad Eesti kunsti kevadnäitusele.

„See on Jaan Toomiku uus maal,“ näitab Marti seinal rippuvale lõuendile. „Püha müristus, kui palju see maksab!“

„Jah,“ vastab Heiti, „me ei suuda oma õli iialgi nii kallilt müüa kui Toomik.“

false

Nädala Helme

Midagi teha ei ole, valitsus on ikkagi riigikogu teener ja riigikogu saadikutele on maskid välja
jagatud, mulle ei ole.

Riigikogus 6. aprillil

„Näe, ukrainlased saadetakse välja. Kui kohe koju ei lähe, pannakse vangi,“ rõõmustas Karva-Arno. „Mis nad siis võtavad meie töökohti ära,“ parastas Sae-Ivo.

Bussipeatuse juurde sõitis pikap. „No tere, Sea-Mati, kuidas läheb? Me siin vaatame, kuidas sul viidi ukrainlased minema. Kes sul nüüd sigasid talitama hakkab?“ itsitasid mehed.

Sea-Mati naeratas laialt: „Teie hakkate! Terved ja tugevad mehed, mis te ikka kodus istute, tulge tööle. Saate kõvasti ausat tööd teha ja palka maksan ka.“

Mehed uurisid, palju makstakse. „Päris alampalka ei maksa, ikka 600 maksan palka. Miinus maksud. See on täitsa hea pakkumine, eriti praegu, kriisiajal,“ vastas Sea-Mati.

false

„600 eurot saan ma Soomes ainult sitalkäimise eest,“ ütles Haamri-Aivar. Karva-Arno seletas, et tema sisemine rahu on talle tähtsam kui 600 eurot miinus maksud.

Sea-Mati vaatas neid pettunult: „Mehed! Meil on eriolukord. On aeg end kätte võtta ja Eesti elu uueks luua. Milleks meile ukrainlased, kui meil on mehed nagu karud, käed ainult ootavad töö tegemist. No tulge ja proovige, varsti hakkab meeldima.“ Mehed vaatasid teda kahtlustavalt.

„No pole hullu. Kes ei taha kuulda võtta, see peab tunda saama. Näete, siin on eriolukorra juhi korraldus, et teie kolm olete nüüd määratud minu tallu sigasid talitama, sest ukrainlased viidi ära ja keegi peab ju tööd tegema,“ ütles Sea-Mati.

Ta näitas meestele kolme lõvi vapiga dokumenti, kus oli kirjas: „Määrata Karva-Arno, Sae-Ivo ja Haamri-Aivar abiks Sea-Mati tallu põllumajandustöödele kuni eriolukorra lõpuni. Palka maksta vähemalt alampalk, pakkuda talu kulul meestele eluase ja toitlustus ning lubada mehed koju vähemalt kord nädalas.“ Käsu all oli Jüri Ratase pookstav.

Mehed said nagu puuga pähe. Sea-Mati muheles ja tegi juba pikapi tagaluugi lahti, et mehed saaks sinna ronida. Šokeeritult ronisidki mehed kasti.

Nurga tagant tuli politseiauto ja peatus. Väljus kohalik konstaabel Nuia-Villu. „Noh, Sea-Mati, said Ratas-Poisi korralduse kätte? Aa, sul on juba mehed käes ja kastis. No siis on hästi,“ naeris Nuia-Villu.

Mehed pikapi kastis üritasid midagi seletama hakata, aga Nuia-Villu käratas: „Meil on eriolukord. Saate aru? Eriolukord!“

Haamri-Aivarile tuli päästev mõte. „See kõik kestab ju ainult eriolukorra lõpuni?“ küsis ta Nuia-Villult. See ainult naeris „Eriolukord ei lõppe kunagi,“ ütles Nuia-Villu ja surus Sea-Matiga hüvastijätuks kätt.

false