Foto: Shutterstock

26. märts. Homme pannakse kaubanduskeskused kinni, aga täna on veel soodukad. Imeilus kollane jope, mida vanasti müüdi 200 euroga, maksab nüüd poes 80 eurot. Jäime mehega arutama, kas üks jope on surma väärt, kui see on väga ilus.

Mees arvas, et ei ole, sest ta ei oska pesumasinat kasutada ja seetõttu ei tasu mul võtta ebavajalikke riske. Mulle tundus, et natuke võib-olla ikka on, sest ega see elu selle praegusel kujul pole meelakkumine, aga selline jope 80 euroga on ikka enneolematult hea hind.

Lõpuks selgus, et nagu alati, olin ajast maha jäänud. Hakkasin juba uksest välja liikuma, kui vaatasin veel Delfit ja nägin, et kollaste jopede allahindlusele oli kogunenud sadu inimesi, kellest 11 sai rüse­luses kergemalt viga ja 3 on haiglas.

27. märts. Läksin magamistoa akna juurde ja mida ma näen – see poistekamp, kes iga päev korvpalliplatsil palli mängib, on täna ka seal. Ma näen juba neile peale vaadates, kuidas viirus seal palliplatsil levib.

Peaks vist politsei kutsuma, seal ei hoia keegi kahemeetrist vahet ja inimesi on koos vähemalt kümme. Oo, patrullauto juba tuleb!

Ilmselt mõni pensionär juba helistas. Ega pereinimene ei jõua pensionäriga võistelda, kui pereinimesel on palju kohustusi, siis pensionär saab kogu aeg akna peal passida ja uurida, kas need on ikka pereliikmed ja kas pikivahe on ikka kaks meetrit.

Tõesõna, pensionäridele on saabunud kuldaeg, niipea kui teismelist näevad, saavad kohe politsei kutsuda.

28. märts. Saabus nädalavahetus. Istume kogu perega akna peal ja mõõdame pilguga mööduvate jalakäijate pikivahet ja tuvastame peresidemeid või nende puudumist.

29. märts. Mees oli vabast päevast nii segaduses, et käis duši all.

30. märts. Loen e-koolist lapse koolitükkide kirjeldusi. Õpetaja entusiastlik suhtumine hakkab juba häirima. Ma saan aru, et tema jaoks on see pidu, aga kas keegi vanemate peale mõtleb?

31. märts. Mees tuli toast välja ja ütles, et tema elu on raske. Nii lolli jutu peale lahutaks ära, aga ka lahutused on kinni pandud.

1. aprill. Korvpalliplats on tühi, aga märkasin lähedalasuvate puude all kahtlast sebimist. Samad pallipoisid seisavad kambas. Neid on seal vähemalt 4–5, kahemeetrist vahet ei hoia keegi ja sugulased pole nad kindlasti. Peaks politsei kutsuma. Oh, politsei juba kihutabki sireeni huilates. Eks mõni pensionär jõudis minust jälle ette. Tõesti, pensionärist kiirem pole keegi!