„Naised ootasid, et mehed hakkavad rääkima, kui palju nad armastavad oma naisi ning kui tänulikud nad on, et nad saavad just nendega oma elu veeta. Reaalsuses hakkasid mehed rääkima, kuidas neid ei rahulda nende karjäär ja kuidas nad tahaksid võtta hoopis rahulikumalt, minna näiteks müügimehe ametist muuseumi saalivalvuriks. Iseenesest on ka muuseumi saalivalvureid vaja, aga vabandage väga, kallid mehed, et kui teie hakkate muuseumi saalivalvuriteks, siis kes hakkab perele raha teenima?“ küsis Kask-Mets.

Väljaande tegevtoimetaja Krõõt Veetõusme-Munalaskme imestas selle üle, miks on meestel nii tugevad tunded poliitika, aga nii napid tunded kaunite kunstide vastu.

„Ballett, ooper või isegi lihtne puhkpillikontsert ei tekita meestes mingeid emotsioone. Samas Helmesid armastavad mehed rohkem kui oma naisi ja kahjuks ei häbene mehed seda ka väljendada.“

Ühest delikaatsevõitu murest rääkis väljaande püsikolumnist Õnnela Õienurm-Õlletoober. „Mehed, mis värk selle seksiga ikka on? Feminismi klassikutest lähtuvalt oleme seni uskunud, et meeste keskmisest suurem huvi seksi vastu on õpitud käitumismall, mille mehed omandasid kehalise kasvatuse tunni riietusruumis tehtavate rumalate naljade kaudu.

Meeste tundeeluga lähem kokkupuude on tekitanud meie toimetuses aga tuliseid vaidluseid. Eriti raske on mõista seda, miks on nii paljudel meestel nii intensiivsed tunded oma suguelundite suhtes. Mehed armastavad oma peeniseid rohkem kui oma naisi ja isegi rohkem kui Helmesid!

Meie toimetus on saanud meestelt nende peeniste kohta loendamatul hulgal poeeme nii proosas kui erinevates värsimõõtudes. Kahjuks on need poeemid reeglina ka illustreeritud. Me tõesti ootasime tundeid, aga mitte selliseid,“ ütles Õienurm-Õlletoober.

Seetõttu otsustasid naised, et oleks kõigile hea, kui mehed hoiaks edaspidi oma tunded vaka all. Kuidas siis peaksid aga mehed enda sees pulbitsevaid pingeid maandama?

„Pudeliga. Ikka pudeliga,“ soovitas Kask-Mets.