Shutterstock

„Narvas isegi ei näe politseid, rääkimata sellest, et keegi sult altkäemaksu välja pressiks. Kogu minu pika elu on suguvõsakokkutulekuid, juubeleid ja pulmasid muutnud värvikamaks lood sellest, mida miilits ja nüüd politsei on jälle kokku keeranud. Minul pole aga juba 12 aastat olnud Narvas politseiga ühtegi kokkupuudet, kuigi töötan taksojuhina. Ma ei saa enam hästi Venemaal elavate sugulastega jutule, sest ilma lugudeta lollist politseist ei võta keegi sind omaks. Mina süüdistan selles Eesti riiki,“ ütles Pavel.

Narva poliitik Ivan selgitas, et narvalased ei suuda ilma kannatusteta elada. „Kannatused õilistavad inimest, neis on oma metafüüsiline mõõde, mis seob käesoleva põlvkonna varasematega, kes ka kannatasid kogu aeg. Meie siin Narva linnavolikogus üritame pakkuda narvakatele halba linnajuhtimist ja korruptsiooni. Rahvas armastab meid selle eest ja valib kogu aeg tagasi, aga kapo ja prokuratuur vaid represseerivad meid.

Veel natuke ja oleme sunnitud Narva elanikele pakkuma üksnes ebakompetentsust ja ükskõiksust, aga korruptsiooni enam mitte. On aga tuntud tõsiasi, et just korruptsioon leevendab ametnike lolluse ja laiskuse hullemaid mõjusid kodanikele. Kuna korruptsiooni represseerimine on Tallinnast aetav poliitika, jääb ka narvakate õnnetus puhtalt Jüri Ratase valitsuse hingele,“ süüdistas Ivan.

Kirjandusõpetaja Irina oli samuti kriitiline. „Aastasadu on meie inimesed küsinud, kes on süüdi ja mida tuleks teha. On välja kujunenud pikk ja viljakas traditsioon, kus nendele küsimustele on antud loendamatu hulk eri vastuseid. Mida aga ütlevad meile eestlased? Nad ütlevad, et süüdi on valitsus ja lahendus on, et tuleb valida uus valitsus.

Kas te mõistate, et Narvas ei käi asjad nii lihtsalt? Me ei taha korruptante vangi panna, me tahame, et nad sünniksid uuesti pühameestena. Ausalt öeldes ei tea ma enam, kuidas on võimalik jääda truuks kultuuritraditsioonidele,“ kurtis Irina.