Pereisa Markuse suur jõulupohmell
Kui ma olen peaministri kõrval istunud eelmisel aastal infotundides, siis ega seal muud teemat ei olnud kui viina hind, viina hind, viina hind, õlle hind, õlle hind, õlle hind, viina hind.
Valitsuse pressikonverentsil 19. detsembril
Mustamäe vanaema tõi pere pisipojale kingituseks Oballi helikopteri, Kalamaja vanaema tõi Grimmsi vikerkaare, ema kinkis Tipi telgi ja siis oli isa kord. Uhkelt tõi isa välja Kendama...
Mustamäe vanaema ei saanud kohe millestki aru ja naeratas tobedalt, Kalamaja vanaema vaatas toimuvat ehmunult ja pereema Diana vaatas meest mõrvarliku pilguga. Ta ei öelnud mehele mitu päeva sõnagi. Et mees magab nüüd diivanil, sai ta teada selle järgi, et diivanile oli visatud katkine voodilina ja koeranurgast võetud tekk.
Tüli põhjus, veebruaris sündinud Koldemar liikus praeguseks ajaks juba päris kiirelt neljakäpukil. Ta läks toanurka, kus olid tema mänguasjad, ja võttis oma lemmikmänguasja. Ta vajutas mängukoera käel olevale nupule ja koer ütles „Ruka“.
Markuses tekkis vaidlushimu. „Sa ei saa öelda, et ma pole lapsele midagi head ostnud. Kogu aeg ostan talle asju. Vaata seda laulukoera, see on täiesti tema lemmik.“
Dianal vajus nördimusest suu lahti. „Sa ostsid selle kusagilt kaltsukast ühe euro eest. See räägib vene keeles ja tüdruku häälega.“ Koldemar tegi suu lahti ja lausus püüdlikult hääldades. „Ruuka. Nagaa.“
Ahastuses Diana pöördus mehe poole. „Sa oled meie lapse tuleviku hävitanud. Teiste naiste beebidel on esimesed sõnad „emme“ või „aitäh“. Aga meie laps hakkas esimeste sõnadena ütlema vene keeles „käsi“ ja „jalg“.“ Diana puhkes nutma.
Kui mees teda kallistada üritas, hammustas Diana Markust ja näitas talle käega diivani suunas, kus koer Muri oli suutnud vähemalt päevaseks ajaks oma teki Markuse käest tagasi saada ja lamas rõõmsalt selle otsas.
