Rahvas armastab EKRE kandidaati
Eestis on ainult üks A-kategooria maakond, see on Harjumaa, B-kategooria maakondi tööstusalade mõistes meil ei ole mitte ühtegi ja siis tuleb C-kategooria.
Valitsuse pressikonverentsil 3. jaanuaril
Endine vallavanem Volli rääkis, et isegi kui süvariik mind ära tapab, siis minu nimi jääb ikka valimisnimekirja ja inimesed saavad mulle toetust avaldada. Ihhii, oleks ikka lõbus, kui riigikogu liikmeks oleks kirstus laip, ehhee!
Tegelikult elada mulle meeldib ja juba ammu pole elu nii lõbus olnud. Teen riigikogu valimisteks hoolega kampaaniat ja pole ilmselt liialdus öelda, et rahvas ikka täiega armastab mind kui EKRE kandidaati. Muidugi on mul ka konkurente, kõige suuremad muidugi enda erakonnakaaslased samast ringkonnast. Nende seas on tegelikult päris mitu jobu, kes kadestavad seda, et rahvas armastab just mind.
Ma ei pea üldse poodide juures inimesi ahistama nagu keskerakondlased või need nõmedad LHV müügimehed, inimesed otsivad mind ise üles. Nad kirjutavad mulle sotsiaalmeedias või ka vanamoeliselt paberi peal ja päris paljud otsivad mu kodu ka üles. Toon ära mõned valija kirjad.
„Tere, Elajas, see on nii äge, et just sina annad inimestele võimaluse ise mahalaskmisnimekirjade koostamises osaleda. Meil hääletab kogu küla sinu poolt, tule ainult ja lase meil ka mõned nimed nimekirja panna.“ Või üks teine: „Surmanuhtluse kaotamine on kõigi Eesti hädade põhjus. Kui keegi varastab või laamendab, peaks külarahvas saama otsustada, kas jätta ellu või lasta maha. Võiks olla päris otsedemokraatia, rahvahääletusega.“
Lühidalt, inimesed on mahalaskmisnimekirja ideest vaimustatud. Nimekiri on juba üheksa lehekülje pikkune ja täieneb pidevalt. Tuleb küll tunnistada, et täielikku rahvaalgatust ei saa lubada. Näiteks soovivad naabrid üsna tihti vastastikku üksteise nimekirja panemist ja lubavad oma hääle EKRE nimekirjas mulle anda. No kes see siis oma valijaid maha laseb! Olen nimekirjast maha võtnud kõik, kelle kohta tean, et nad valivad mind.
