„Algusest peale on Kersti Kaljulaid meile peavalu valmistanud. Ta on väitnud meie kohta asju, mis on võib-olla tõesed, aga on ikkagi väga inetud. Ent juba järgmisel aastal on valimised ning selleks, et me temast vabaneksime, on mul küpsenud geniaalne plaan. Meil on vaja talle vastaskandidaati, kes ühendaks enda taha kogu rahva. Palun, ma tutvustan teile teda. Ta on mees meie seast. Mart, tõuse palun püsti ja näita end!“

Mart Helme tõusis. „Mis siin ikka näidata, te ju kõik tunnete mind. Näete, selline ma olen. Aga Jüri oma lõputus tarkuses on teinud hea otsuse. Mina oleksin hea presidendikandidaat ja veel parem president. Ma peaks rahvale kõnesid, ütleks välja valusat tõde ja vabal ajal ühendaks rahvast. Küsige endalt, kes ühendaks praegusel raskel ajal eesti rahvast paremini kui mina.“

Ratas õhetas edasi, mõned aga tõmbusid mossi. „Mart sai eelmine kord presidendivalimistel valimiskogus 16 häält. Miks me praegu arvame, et tal seekord paremini läheb?“ uuris Urmas Reinsalu, kes nägi unenägusid endast Isamaa presidendikandidaadina.

„EKRE-l ja Keskerakonnal on kahe peale rohkem hääli, paneme Isamaa ka juurde ja pool võitu on juba käes,“ vastas Ratas.

„Äkki paneks ikka kellegi, kellel on natuke rohkem ühendavat potentsiaali. Mart on ikka natuke liiga ebapopulaarne. Isegi mu oma ämm ohib ja ähib kogu aeg sellest, mida Mart jälle rääkis, kui ma tal külas käin. Ausalt öeldes ei tahagi enam ämmal külas käia. Kui aus olla, siis ega enne ka väga ei tahtnud,“ rääkis Reinsalu.

„Kuule sina, jõmpsikas! Ma peksin Fixi kontsertidel joodikuid läbi, kui sina alles lasteaias mähkmetes siputasid. Ma olen ühendav figuur. Ühendav! Kas sa saad sellest aru? Ühendav! Rahvas armastab mind! Väga armastab! Mõned võib-olla ei armasta, aga nendega me veel tegeleme. Sinu ämmaga tegeleme ka.

Ärge arvake, et ma ei pane kõike kirja. Panen küll. Sinu tänase jutu panen ka kirja. Aga ärme räägi rohkem minust. Kas kõik on praeguseks mõistnud, et ma olen ühendav kandidaat? Et rahvas armastab mind? Et valijamehed valivad just mind? Saate aru? Väga hea.“

Helme istus maha. Ratas vaatas toas ringi, kõik olid vait ja vaatasid nurka. „Väga kiiresti saavutasime valitsuses selles küsimuses ühtsuse. Uskuge mind, küll ka Eesti rahvas koguneb nagu ühtne rusikas meie taha nagu teie täna minu ja Mardi selja taha,“ rääkis Ratas entusiastlikult.