Eesti valitsus on teadupärast oma seisukoha Soome uuenenud valitsuse kohta läbi tegevpeaminister (kohakaasluse alusel ka siseminister) Mart Helme suu juba välja öelnud.

Soomes võimule saanud valitsus üritab Helme sõnul muuhulgas “meeleheitlikult Soome riiki likvideerida, teha Soomest mingit sorti europrovintsi, mis kannab küll nime võib-olla territooriumina Suomi või Finland, aga mis tegelikult lohiseb täielikult selle nii-öelda fukuyamaliku ajaloo lõpu ideoloogilise filosoofia sabas.”

Peamiselt on aga kõneväärt Soome ministrite taust: “Nüüd me siis näeme, kuidas ühest müüjatüdrukust on saanud peaminister ja kuidas seal mõnestki teisest tänavaaktivistist ja harimatust inimesest on saanud samuti valitsuse liige."

Kuna eilseni olid soomlased ja Soome meie suurimad sõbrad ja lähimad liitlased, siis vana sõpruse märgiks anname mõned vihjed, millele rõhuda, kui juttu tuleb Eestist ja meie valitsusest. Sest, nii uskumatu kui see ka ei ole, ka Eesti riigi eesotsas on inimesi, kes on oma käsi määrinud põlastusväärse päris tööga.

Jüri Ratas - miks mitte alustada peaministrist? Tema alustas oma tööalast karjääri autoremonditöökojas ja kindlustusmaaklerina. “Nüüd me siis näeme, kuidas ühest suvalisest remondijorsist on saanud peaminister ja nüüd ta üritab Eesti riiki likvideerida,” kõlaks ju Soome valitsusliikmete suust täitsa hästi.

Tanel Kiik - sotsiaalminister Kiige esimene amet oli olla Keskerakonna juhe, mis on üks mustemaid töid erakondlikus hierarhias - aastatel 2007-2009 tegutses ta partei referendi ja infospetsialistina. Pärast seda töötas Kiik kinnisvara müügimehena, kuni uuesti poliitikasse naasis. “Korterisahkerdaja ministriks” oleks soomlastele üpris hea meem.

Mart Helme - süldibändi solist, isehakanud pullikasvataja - seegi kõlaks päris uhkelt. „Kui keegi püüab mulle lüpsjatööd pakkuda ja ütleb, et ma olen reaalsest elust irdunud, siis ei ole nii. Ma olen pulle kasvatanud, sigu tapnud ja kõiksugu asju teinud elus,“ ütles Helme kevadel Äripäevale.

Martin Helme - 11. klassis läks noor Martin Helme Kaitseliidu valverühma turvameheks. Hilisemas elus sai temast ebaõnnestunud ettevõtja. Pidas jazzikohvikut Martin Jazz Cafe, mis läks pankrotti. Ettevõtte raamatupidamine näitas, et kohviku raha eest osteti naiste stringid ja rinnahoidja ja tehti muid hädavajalikke kulutusi.

Mailis Reps - kõige puhtatõulisem prole valitsuses. Reps on töötanud Leiburi leivatehases ja Kalevi kommivabrikus, Inglismaal illegaalselt maasikaid korjanud (ja seetõttu Briti politsei eest põgenenud), olnud tee-ehitaja ja ettekandja.

Jaak Aab - ka tema pole patust puhas. Aastal 1991 jättis Aab Võhma keskkoolis õpetajatöö (olles varem olnud ka pioneerijuht) ning siirdus Soome Pielavesi valla taludes puhkuseasendajaks ehk lihtsamalt öeldes sulaseks. Hirmus mõelda.

Taavi Aas - mees, kelle tegelik kirg on piim. 1993–1997 oli ta Põltsamaa Piimaühistu tegevdirektor ja seejärel 1997–2005 E-PIIM finantsdirektor. Kes armastas piimasuppi? Loomulikult Lenin!

Urmas Reinsalu - ülikooli lõpetamise järel on Urmas Reinsalu töötanud peamiselt vaid poliitilistel ametikohtadel. Aga praegune justiitsminister on ka meenutanud, et käis kooli ajal kolhoosis põllult kive korjamas, mille eest saadi õhtul “kohe paar rubla sularaha kätte”. “Justiitsministriks on neil kivikorjaja. Milline häbi!”

Jüri Luik – Läbikukkunud ajakirjanik - õppis ajakirjandust, aga läks hoopis välisministeeriumisse tööle. Üliõpilasena tegi nurgateatris Valhalla lihtsalt tola.

Rene Kokk – järelkäruärikas. Järelhaagisest valitsusse - siin on kõik pikemalt ütlematagi selge.

Arvo Aller - maaeluminister oli aastal 1996 AS Eesti Põlevkivi allmaa elektriremondi lukksepp ja traktorist osaühingus Revino.

Henn Põlluaas - pole küll valitsuse liige, aga siiski riigi esimene mees. Temagi sahmib ja ei leia oma kohta elus. Olnud Tallinnfilmi kunstnik-lavastaja (1987–1988), omanud 90ndate esimesel poolel Tooro pubi, mille kohta kirjutas Õhtuleht, et see oli “menukas koht, kus käisid koos erineva seksuaalse orientatsiooniga õllesõbrad.” Hiljem pidas lemmikloomapoodi.

Tõnis Lukas - veel üks autoremondilukksepp, sest just selleks praegune kultuuriminister keskkooli järel õppis. Miks küll hilisem mitmekordne minister sellise valiku tegi? Aga sellepärast, et Mart Helme määratluses oli tegu klassikalise õõnespeaga - Lukas jäi alguses ülikoolist poole punktiga välja ja isa soovitas õppida tal ameti, mis ka amet on.

Kaimar Karu - väliskaubandus- ja IT-minister töötas 20 aastat “üle fetišeeritud” (tsitaat Mart Helmelt) IT-sektoris. Vastik.

Riina Solman (sünd Vares, Vändre) - laulis kirikukooris. Ja siis oli pressiesindaja.