Helen Mirreni foto: HBO

Eesti Vabariik ja Kodanik lepivad kokku, et Eesti Vabariik Jüri Ratase, Helir-Valdor Seederi ja Mart Helme isikutes annab Kodanikule üle tema teise samba kontole kogunenud raha ja Kodanik võtab raha vastu.

Raha on Kodaniku oma. Kodanik võib rahaga teha, mida tahab.

Kodanik võib teise sambasse tagasi tulla, kui tal oma rahaga midagi targemat teha pole.

Kodanikul on lubatud valimiskastide juures teise samba raha saamist hea sõnaga meenutada.

Kodanikul on lubatud sotsiaalmeedias eputada asjade ja reisidega, mille ta teise samba raha eest ostnud on.

Kodanikul on lubatud teise sambasse jäänuid lolliks pidada ja neid ka lolliks nimetada.

Kodanikul on lubatud irvitada pankade üle ja neile keskmist sõrme näidata.

Eesti Vabariik ei vastuta Kodaniku hakkamasaamise eest vanaduses. Kodanik on ise tark ja vastutab ise selle eest, kuidas ta vanaduses hakkama saab.

Eesti Vabariik ei vastuta selle eest, kui kodanik raha investeerides ära kaotab, ära kulutab, petistele annab, teenustasudele kulutab või muul moel ära raiskab.

Kodanik võtab vanaduses vastu selle pensioni, mille jaoks riigil raha on. Kodanik nõustub sellega virisemata, vingumata, porisemata ja torisemata.

Kodanik ei väljenda vanaduses ei avalikult ega eraviisiliselt oma rahulolematust sellega, et raha pole ja elu on raske. Kodanik talub oma vaesust vaikides.

Kodanik ei väljenda oma pahameelt majanduslike raskuste üle valimiskastide juures, vaid kohustub ka edasipidi valima Keskerakonda, EKRE-t ja Isamaad.

Kodanik ei kritiseeri oma vaesuses Jüri Ratast, Helir-Valdor Seederit ega Mart Helmet. Kodanik ei laima neid, ei sülita nende nime kuuldes ega rüveta nende haudasid.

Kui Kodanikul on vanaduses materiaalseid raskusi, soojendab ta end mälestuste paistel sellest, kuidas omal ajal oli tore teise samba raha kulutada.