Tublid eesti mehed avastavad feminismi
Mehed loevad Feministeeriumi portaali, tutvustavad end avalikult sotsiaalmeedias feministina ja ei häbene kanda roosat särki kirjaga „Girl Power“. See kõik on väga hea, ometi tunnistavad naised, et ka feministlike meeste puhul on midagi puudu, nimelt ei taha nad endiselt oma naisi kodutööde juures aidata.
Näiteks 29-aastane etenduskunstnik Lisette Tallinnast oli väga rahul, kui leidis omale elukaaslaseks 30aastase veganfeminist Tarmo, kes rääkis ennastunustavalt naiste õigustest ja võitles sotsiaalmeedias jõuliselt kõigi teadaoleva 38 diskrimineerimise vormi vastu. Kui nad aga kokku kolisid, avastas Lisette ootamatult, et hoolimata kõigist Tarmo veendumustest on ikkagi Lisette see, kes koristab, pesu peseb ja süüa teeb.
Tarmo ei näe toimuvas midagi imelikku. „Tead, see lihtsalt läks niimoodi. Lisettel oli juba algusest peale kulp ühes ja tolmuimeja teises käes. Ma ei hakanud neid talt käest ära ka kiskuma, see oleks juba imelik olnud. Nii ongi see kujunenud aja jooksul. Ausalt öeldes tundub see lausa loomulikuna,“ lausub Tarmo.
Tartu literaat Joel on samuti tuntust kogunud feministlike seisukohtadega sotsiaalmeedias. Ka Joel avastas püsisuhtesse sisenedes oma üllatuseks, et feminism ei tähenda vaid vaimukaid sõnavõtte, vaid sellel on oma varjukülg lapi ja mähkmete kujul.
„Ausalt öeldes oli minu ettekujutus feminismist natuke teistsugune. Minust on kujunenud vale arusaam, nagu meeldiks mulle väga tolmuimejaga ringi tuuseldada. Tegelikult mõtlesin ma feminismi all rohkem seda, et naised võiksid ka ajateenistuses käia. Ma tean, et vabatahtlikult saavad nad seda teha, aga see võiks ikka kohustuslik olla, siis on võrdõiguslik. Feminismi sidumine hoopis pesumasina ja mustade nõudega oli minu jaoks ausalt öeldes hoop allapoole vööd, seda ei osanud küll kuidagi karta,“ ütleb Joel.