ÜHE KOOSOLEKU PROTOKOLL nr 33. Ansip on kõva Konn-rännumees
Näidend ühes vaatuses
Tegelased: valitsuskabinet.
Tegevuskoht: valitsuse kabinet.
ANSIP (kirjutab): “Helsingi, Bratislava, Tokio, Brüssel…” Nüüd said vist küll kõik kohad kirja?
LANG: Pane ikka Tartu ka.
ANSIP: Miks Tartu?
LANG: Tartu maratonil sa käisid ju ka.
ANSIP: Ega Brüssel ei küsi, mis maratone ma sõitsin. Ma mainin lihtsalt ära need linnad, kus ma üldse veebruaris käisin.
LANG: Sa oled ikka kõva Konn-rännumees!
TAMKIVI: Mina muide käisin ka Helsingis Nord Streami konverentsil.
PAET: Ütle, Andrus, kas see oli õige, mis lehed pärast kirjutasid, et sa olid Helsingis Putini eest ära jooksnud.
ANSIP: Ei kinnita, ei lükka ümber.
TAMKIVI: Pealtnägijana ma võin öelda, seal ei saanud arugi, kumb kumma eest ära jooksis – seal olid sihukesed ringkoridorid, et…
ANSIP: Okei, kui me juba maratonist rääkisime, siis…
JÄNES: Jah. No ega minu haldusalas peale Kiku medali midagi ei olnudki.
ANSIP: Aga kuidagi alatu on Brüsseli ees selle medaliga keksida, kui Belgia ise ei saanud ühtegi medalit.
JÄNES: Jah, muidu võiks kas või seda meelde tuletada, et eelmine kord me saime kolm kulda.
KIISLER: Just! Allakäik on ikka metsik. Postimees soovitas sul vahepeal isegi tagasi astuda.
JÄNES (vaimukalt): Seda ma ei tea, mul polnud Postimees Vancouverisse tellitud.
LUKAS: Ja mis vaimustust suudab see üksainuke medalike süstida meie kasvavasse noorsukku, keda niigi jääb iga aastaga vähemaks.
JÄNES: Kuulge, mida te minult nõuate, kui isegi suur Soome ei saanud ühtegi kulda…
LIGI: Kas me täna asjast ka räägime?
SEEDER: Ma tahaks siiski teada, mis hinnangu me oma seekordsele olümpialkäigule anname.
AAVIKSOO: See oli rahvusliku tahte triumf!
JÄNES (mudib mõttes Aaviksoo kätt): Aitäh, Jaak.
PARTS: Kolm miinus. Poleks medalit tulnud, oleks paljas miinus.
ANSIP: Miks nii karmilt, sõbrad? Oleme ikka positiivsed. Ma kirjutan siia kõigepealt huumoriga, et… (kirjutab) “Eesti Vabariigi 92. aastapäeva auks näidati Vanemuise laval kolme möirgavat lõukoera.”
LANG: Kirjuta huumoriga, et lõukoerad olid kangesti pulstunud ja illustreerisid hästi Eesti Vabariigis kehtivat võimude lahususe printsiipi.
ANSIP: Kuidas on “pulstunud lõukoer” inglise keeles?
LANG: Soome keeles on “vanuttunut jalopeura”, aga inglise keeles ma nii lambist ei tea.
ANSIP: Siis hoia oma teravmeelsused endale. Kas kellelgi on veel midagi positiivset?
KIISLER: Tead, see veebruar on lühike nagu seasaba – sellega ei jõua juba puhtfüüsiliselt midagi positiivset teha.
LUKAS: See veebruar on, jah, nagu needus. Teed endale kuu alguses suured plaanid ja reformikavad, aga kohe ongi juba sõbrapäeva liulaskmine, ja siis ongi juba presidendiball.
KIISLER: Õnneks märts on pikem – saab midagi tehtud ka.
LUKAS: Annaks jumal.
ANSIP: Ja kuidas meie vabaduserist elab?
AAVIKSOO: Tänan küsimast, hästi. Uut valgustust tahab teha seitse Eesti firmat.
ANSIP (kirjutab): “Seitse”… Seitse on õnnenumber. Kellel on veel õnnenumbreid?
LUKAS: Seitse tuhat õnnelikku nägid ära ehtsa Leonardo.
ANSIP (kirjutab): “Leonardo”. Veel?
PEVKUR: Jääpurikaid kukub tänavu pähe kolmandiku võrra rohkem kui mullu.
ANSIP (kirjutab): “Kolmandiku võrra…” (Tõmbab maha.) Kuulge, lõpetage ära oma lollid naljad!
PEVKUR: Aga sa ära kirjuta kohe. Enne ikka mõtle ka.
ANSIP: Ei ole aega. Okei. Kas meil siis midagi üdini positiivset tõesti ei olnud?
PARTS: Reformi toetus langes veebruaris neli protsenti, IRLi toetus tõusis kaks protsenti.
LANG: Kas sa seda Zenoni apooriat tead: IRL jõuab iga sammuga Reformile lähemale, aga päris järele ei jõua mitte kunagi!
ANSIP: Kes ei ole veel öelnud? Marko?
POMERANTS: Oota, mul on üks riim veel puudu.
ANSIP: Pole tarvis luuletusi. Ütle selges eesti keeles: mida sina veebruaris head tegid?
POMERANTS (deklameerib):
Ükspäev Lilleküla depoos,
päästja Marko oli hoos.
Väljakutset oodata ei tulnud kaua,
peagi kiirabiautosse viisin alkoholijoobes proua.
ANSIP: No selge. Reinul on näpp püsti?
LANG: Kuni meie spordiminister medaleid loeb, ma tuletaksin meelde, et meil oli ka üks oluline kultuurisündmus.
ANSIP: Seda ma kartsin.
LANG: Eestiga jättis ametlikult hüvasti Alla Borissovna Pugatšova. See on Eestile suur au, et niisugune maailmanimi…
JÄNES (ei suuda kuidagi rahuneda): Ja Venemaa sai praegu sama palju kulda kui Eesti eelmine kord Torinos – mida te must veel tahate?!
LUKAS: Eestile see võib olla suur au, aga elama hakkab Alla Borissovna hoopis Lätis.
JÄNES (ikka veel solvunud): Läti muide ei saanud ka kulda!
LANG: Läti sai see-eest Toomas Hendriku kõnede kogumiku läti keeles.
JÄNES: Ja Leedu ei saanud üldse medalit!
ANSIP: Okei, ehk õnnistab märts rohkemate andidega.
Eesriie