102 eestlast käivad Rootsi ja Prantsusmaaga kohut
Põhjuseks on Prantsusmaal Nanterre´i kohtus juba 12 aastat veniv protsess, milles üle 1200 Estonial hukkunu lähedase 14 erinevast riigist hagevad Prantsuse sertifikaadifirmat Bureau Veritas, Saksa laevatehast Jos. L. Meyer Werft ja Rootsi Meresõiduametit kui pooli, kes ühiselt katastroofi eest vastutust kannavad.
„Euroopa Inimõiguste kohtusse sai mindud selleks, et nemad otsustaksid, kas Prantsusmaa on meie inimõigusi rikkunud, lastes kohtuprotsessil 1996. aastast venida ilma, et oleks jõutud asja sisulise arutluseni," ütles omasteühingu ELA (Estonia Litigation Association) juht Helje Kaskel.
„Samuti kaebasime Rootsi peale, kes takistab hukupõhjuste uurimist kehtestades Hauarahuleppe, keeldudes tuukritel rääkimast Margus Kurmiga ning on hävitanud olulisi tõestusmaterjale," lisas ta. Riigiprokurör Kurm on Estonia-komisjoni juht, kes valmistab Eesti valitsusele esitatavat aruannet. Tõendusmaterjalide all peab Kaskel silmas näiteks sukeldumise 19 mastervideo põletamist Rockwateri firma poolt, videote manipuleerimist ning Atlandi lukudetaili vette tagasiviskamist.
Kaskeli sõnul ei ole aastaid kohtuprotsesse andnud Estonial hukkunute peredele mingit võimalust sõltumatuks kohtu-uurimiseks.
„Nii Rootsi kui Prantsusmaa koos korrumpeerunud kohtunike, süüdistatavate ja kindlustusfirmadega on viimase 12 aasta jooksul edukalt blokeerinud Pariisi protsessi kohtuasja loomulikku kulgu," ütles Kaskel.
Tema sõnul tegi Rootsi Meresõiduamet üsna protsessi algul kõva lobitööd, et nad saaksid sellest kohtuasjast immuunsuse, millega kohtunik kohe ka nõustus. „Lisaks on kohtunik andnud järele Bureau Veritase poolt ette dikteeritud erinevatele juriidilistele nõudmistele," ütles Kaskel.
Vaatamata kõigele pole Kaskel lootust kaotanud. „9-11 omaste kogemustest teame, mida riigid kõige enam kardavad ja väldivad, ja see on, et süüdlased ja tõendid kohtusse tiritakse," ütles ta.
Euroopa Inimõiguste kohtusse esitati kaebus 14. augustil 2006. Tänaseks on kaebusega liitunud 101 omast, kohtuasjaga saab jätkuvalt liituda. Kuigi Rootsi organisatsioonid saatsid oma liikmetele kohtuasjaga liitumiseks välja üle 400 kirja, pole tänaseni ükski rootslane seda teinud. Ainus Rootsi kodanik hagejate hulgas ongi Helje Kaskel ise.
Täpsemalt süüdistab kaebus Rootsit ja Prantsusmaad Euroopa Inimõiguste Konventsiooni 3. ja 6. artikli rikkumises. Kuues artikkel väidab, et "igaühel on õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus insitutsioonis."
Kaks aastat tagasi saatis omaksete organisatsioon president Toomas Hendrik Ilvesele avaliku kirjaga abipalve, ent pole seni vastust saanud.
Loe lisaks:
