11. septembri veidrad kohtuasjad
Üldiselt pole just eriti hästi teada, et mitte
ükski 11. septembri terrorirünnaku ohvri hagi ei ole jõudnud
kohtuistungini. Ometi on USA äärmiselt kohtulembene riik, kus
tegutseb must miljon juristi, ja võiks arvata, et hukkunute sugulased
otsivad õigust ja hüvitist just sedakaudu.
Suur osa
materiaalsetest tõenditest, nagu Maailmakaubanduskeskuse
teraskonstruktsioonid, on hävitatud ja hulk muud olulist
tõendusmaterjali on peidetud. Tuhanded riigiteenistujad, kes
võisid märgata midagi ebatavalist või teavad midagi 11.
septembril juhtunust, on saanud salastatud kirja, kus neil kästakse
vaikida. Töökoha-, pensioni- või vabadusekaotuse hirmu
tõttu on vaid vähesed julgenud avalikult sõna
võtta.
11. septembri ohvrite nõuetega tegelev New
Yorgi lõunaringkonna kohtunik Alvin K. Hellerstein on öelnud, et
tahaks veel pooleli olevad 58 asja lõpetada võimalikult
pea. Tegelikkuses tähendab see, et ta tahab meelitada väsinud hagejad
kokku leppima “erivolinik” Sheila L. Birnbaumiga, kes pakub
neile veidi raha. Just sel moel on kohtuvälise lahendini
jõudnud enamik ligikaudu 6600 hagist.
Hüvitist vastu
võttes loobuvad sugulased õigusest hageda riiki, lennufirmasid ja
lennujaama turvafirmasid. Selle meetodiga on süüdlaste
väljaselgitamist välditud juba viis aastat: seni pole jõutud
ühegi fakte ja tõendeid erapooletult arutava
kohtuistungini.
Valetunnistus tribunali ees?
Nüüd, kus Khalid Sheikh Mohammedi (KSM) nime all tuntud vang,
väidetav Al Qaida ninamees ja terrorirünnakute kavandaja, on esinenud
ülestunnistusega, pööravad ohvrite perekonnad oma
kohtunõuded tõenäoliselt just tema vastu. KSM-i suhtes
algatatud kohtuasi võimaldaks tõendite najal välja
selgitada, kas mehe ülestunnistus on tõene või mitte.
Selline protsess oleks tema ja ta kaaslaste tegeliku terrorirünnakus
osaluse tuvastamise seisukohast lausa hädavajalik.
Ülekuulamisele, mis pidi välja selgitama, kas KSM-iks nimetatavat
vangi saab liigitada “vaenlase võitlejaks”, ei
lubatud advokaati ega ajakirjanikke. Valitsuse ja kontrollitava
ajakirjanduse silmis aga lubab saadud ülestunnistus Pentagonil nimetada
vangi “vaenlase võitlejaks” ja mõista tema üle
kohut USA sõjakohtus, millel on õigus teda ka surma
mõista.
Vaenlase võitlejat määratletakse kui
isikut, “kes toetas või kuulus Talibani või Al Qaida
koosseisu või nendega seotud rühmitustesse, mis arendavad
vaenutegevust Ühendriikide või tema koalitsioonipartnerite vastu.
Siia kuuluvad kõik isikud, kes on toime pannud sõjalisi aktsioone
või otseselt toetanud vaenlase relvastatud jõudude poolset
vaenutegevust.”
Niisiis võib iga inimese, kes astub relvaga
USA juhitud okupatsiooni vastu Iraagis või Afganistanis, nimetada
“vaenlase võitlejaks”.
Kahtlused
Kuigi hiigeltähtedega pealkirjad
teatasid “11. septembri kavandaja ülestunnistusest”, jäi
edasine meediaarutelu sel teemal napiks. Ehkki kontrollitud uudiskanalid, nagu
Al Jazeera, püüavad KSM-iks peetava vangi põrutavid
ülestunnistusi igati usutavana näidata, ei kipu avalikkus seda
kõike uskuma.
Loo ilmumise päeval korraldas CNN
küsitluse, mida ei saa küll pidada teaduslikuks, ent mis ometi
näitas, et ülestunnistuse õigsusesse uskujaid oli üle
kolme korra vähem kui kahtlejaid. 76 protsenti ligi 100 0
00 küsitletust vastas, et ei pea fotodel nähtud kasimata
vangi 11. septembri ja veel 30 terroriakti – kaasa arvatud Bali
pommirünnak ja esimene, 1993. aastal Maailmakaubanduskeskusele sooritatud
rünnak – autoriks.
Al Jazeera büroo juht Yosri Fouda
intervjueeris Khalid Sheikh Mohammedit 2002. aasta septembri esimesel
nädalal Pakistanis. BBC avaldas teate intervjuu toimumisest 8. septembril
2002. Kummalisel kombel ei ole Fouda, kes on ainus KSM-i intervjueerinud
ajakirjanik, öelnud, kas fotol olev isik sarnaneb tema poolt 2002. aastal
küsitletuga.
Väidetava Khalid Sheikh Mohammedi veidrat
ülestunnistust on USA meedias käsitletud kui tõendit, et just
Al Qaida kavandas ja teostas 2001. aastal toimunud terrorirünnakud. Ehkki
ülestunnistus loeti Kuubal Guantanamo vangilaagris sõjakohtule
ette 10. märtsil, hoidis valitsus seda enda teada kuni 14. märtsi
õhtuni. Avalikustamisega viivitamine lubas
üsna tõhusalt ära nullida väga olulise artikli
sellest, et 11. septembri ohvrite perekondadel ei lubata tutvuda valitsuse
käsutuses oleva tõendusmaterjaliga. Sest piinatud vangi poolt
salajases gulagis Kuubal antud ülestunnistus ja kodanike
juurdepääs tõendusmaterjalile on väga erineva kaaluga
asjad.
CIAga seotud ajaleht USA Today avaldas loo “Vang
tunnistas: 9/11 on tema töö” 15. märtsil esikaaneloona,
hoopis lühem artikkel “9/11 tõendusmaterjal sugulastele
kättesaamatu” aga leidus alles üheksanda lehekülje
allservas. Säärane kõver meediakajastus, kus ajakirjandus
keskendub terroristide kohtuprotsessidele ja unustab sugulaste esitatud 6600
hagi saatuse, räägib USA kontrollitud ajakirjandusest nii
mõndagi.
Kes on Khalid Sheikh Mohammed?
Mõnigi asjaolu lubab arvata, et KSM-i ülestunnistust ei maksa
uskuda.
Probleem number üks on, et 2002. aastal septembris olevat KSM
Pakistanis hukkunud.
2002 oktoobris teatas meediagrupi Dawn juhtiv
poliitikakorrespondent Syed Saleem Shahzad, et KSM sai surma 11. septembril
2002 Karachis FBI ja ISI korraldatud reidi käigus: “Tabati veel
üheksa terrorismis kahtlustatavat, tapetuid oli kaks. FBI naisametnik, kes
teostas surnukehade vaatlust, olevat ISI ametniku sõnul järsku
hüüatanud: “Te tapsite Khalid Sheikh Mohammedi!”
Seejärel lasi naine eemaldada laibalt sõrme, mille ta endaga kaasa
võttis, tõenäoliselt DNA-testi tegemiseks,” kirjutas
Shahzad.
“Juhtumiga seotud ISI ametnikud, samuti FBI, olid
veendunud, et tapetu on Khalid. Ent nad otsustasid hoida sündmust
saladuses, kuna ootasid, et temaga püüavad kättesaadud
satelliit- ja mobiiltelefonide ja sülearvutite vahendusel
ühendusse astuda teised Al Qaida liikmed.”
Ülestunnistuse usutavust varjutab veel mitu muudki tõika.
Stenogramm näitab, et vangi inglise keele oskus on äärmiselt
vilets, mis on üsna ootamatu isiku puhul, kes sai inseneridiplomi USA
ülikoolist. Päris-KSM õppis 1983. aastal ühe
semestri Põhja-Carolina osariigis väikeses baptistlikus Chowan
College’i nimelises koolis, seejärel aga läks
õppima Põhja-Carolina Põllumajandus- ja
Tehnikaülikooli (NCAT), mille lõpetas mehaanikainseneri diplomiga
1986.
Liiatigi oli päris-KSM reisinud ja töötanud
kõikjal Aasias ning elanud mitmes välisriigis, lisaks USA-le veel
näiteks Filipiinidel ja Bosnias. Säärane haridus ja reisipagas
annaksid KSMile märksa parema inglise keele oskuse kui see, millest
kõneleb stenogramm.
Vangi vasakul käel is
tus sa
alis araabia
keele tõlk, paremal tema ametlikuks esindajaks määratud
Ameerika ohvitser.
“I not take the oath...” kostis vang
inglise keelt purssides vastuseks küsimusele, miks ta ei soovi vannet
anda. “Ainult selgitada, ei tähenda, et mina ei ütle, et
ei valeta. Kui ma ei anna vanne, ei tähenda, et ma valetan.”
“Saan aru,” vastas seepeale sõjakohtu eesistuja.
Kas saab keegi pidada tuvastamata kinnipeetava ilma vandeta antud
seosetut juttu usutavaks ülestunnistuseks?
KSM-i
ülestunnistuse juures fotod puudusid. Kõigi aegade suurima
terrorirünnaku autorist on üldse ilmunud vähe fotosid. Et
välja selgitada, kas sakris, karva kasvanud ja ülekaaluline mees,
keda nimetatakse Khalid Sheikh Mohammediks, sarnaneb 1980. aastatel Greensboros
õppinud isikuga, võtsin ühendust Põhja-Carolina
Põllumajandus- ja Tehnikaülikooli mehaanikateaduskonnaga.
Praegu vanaduspuhkusel olev termodünaamika professor David E. Klett
puutus tegeliku KSMiga sagedasti auditooriumis kokku. Vaadanud väidetava
terrorirünnaku autori fotosid, ütles Klett: “Ma ei tunne seda
inimest. Pole kunagi seda nägu näinud.”