13 episoodi Anvelti elust
1. On esmaspäeva õhtu kell üheksa. Keskkriminaalpolitsei direktor
Andres Anvelt on lõpetamas usutlust Eesti Ekspressile, kui heliseb
telefon.
"Valdis,” vabandab Anvelt. Jutt Läti kriminaalpolitsei ülema
Valdis Pumpursiga venib 15 minuti pikkuseks. Ustimenko?
Haavatud?
Anvelti heledad silmad on väsinud. Vasaku käega sikutab
ta lipsusõlme lõdvemaks. Tööpäev on läbi. Enne veel, kui ta
oma kabinetist välja saab, lendab lips kaelast.
2. 1985.
Indrek Treufeldt, praeguneteleajakirjanik õpib koos Anveltiga
klassis, mis annab poistele helitehniku tunnistuse. Treufeldt käib
paralleelselt Eesti Raadio Noorte Reporterite Klubis, Anvelt praktiseerib Eesti
Telefilmis. Pärnus algavad “Õnnelind Flamingo” võtted, kuhu helioperaatori
assistendina sõidab kaasa ka Anvelt. Esimest korda on poiss kodust eemal.
Uhkusega vaatab ta oma nime filmi lõputiitrites.
3. 1986.
Tallinna Merekooli vene poistel tekib seis Tallinna 21. keskkooli eesti
nagadega. Kedagi ähvardatakse noaga, kellelegi antakse kere peale. Sündmuste
keskel seisab pontsakas koolipoiss Andres Anvelt. Kungla Hotelli (praegune Park
Hotell) vestibüülis kohtuvad vaenupoolte esindajad. 21. kooli üheksanda klassi
poiss Raul Ranne, praeguneEkspressi ajakirjanik, on koos
kümnete koolivendadega valmis Andvelti kaitseks venelastega kaklust alustama.
4. 1987. saab Anvelt sisse TPI masinaehituse erialale. Vend Jaan
Anvelt on vabariigi tasemel kibe käsi keemias. Vend Andresele aga
reaalained ei istu. Paar loengut kõrgemat matemaatikat ja aitab.
Nõmme
miilitsakooli hakatakse looma eestlaste rühma, et tugevdada rahvuskaadrit.
Veiko Kulla, praegune turvafirma Falck töötaja, ja Anvelt
saavad ludinal sisse. See päästab mehed Vene armeest, aga tekitab viha
rahvuslikust ärkamisest kantud eestlastes. “Kas teid pannakse nüüd vangi?”
mõnitavad venelastest kursandid Iseseisvusdeklaratsiooni vastuvõtmise
järel Kullat ja Anvelti. Mõlemad lõpetavad kooli punase diplomiga
(kiitusega).
5. 1989. N Liidule igavest truudust vandunud Anvelt
läheb tööle Lenini rajooni miilitsajaoskonda. Esimesel tööpäeval tulevad kaks
kannatanut, kelle Žigulidel on esiklaasid ära varastatud. Anvelt võtab
tunnistused ja läheb tagaruumi esimest töövõitu tähistama. Heliseb telefon.
“Kui palju sa palka saad!?” karjub ülemus. 200 rubla. “Žiguli esiklaas maksab
turul 100 rutsi. Sa lähed ja ostad kaks klaasi, annad kannatanutele ja võtad
nende avaldused tagasi, selge?”
Tol ajal käis jaoskondade vahel kuritegude
avastamise sotsialistlik võistlus ja “pimedaid” ehk avastamatuid asju
uurimiseks ei võetud.
Anvelt kutsub kannatanud tagasi ja küsib, kas
klaasidel eritunnuseid oli. Muidugi oli: mõrakene siin, täksikene seal.
Rahulikult keeldub Anvelt kriminaalasja algatamisest, sest mõraga klaasi
turuväärtus oli null ja kui kahju ei ole tekitatud, ei ole ka vargust.
6. 1990. Intrid ründavad Toompead. Kuuma ilma tõttu liigub Anvelt
erariietes. Miilitsad moodustavad lossi kaitseks keti, Anvelt teiste
seas. Intrid räuskavad ja karjuvad. Järsku märkab teda üks punalipuga
tegelane. “Nu što, jobannõi komitetšik, tõ s nimi?” ja uhab Anveltile
lipuvardaga mööda pead, nii et tolmab.
7. 1991 jaanuar. Ajakirjanik
Toomas Sildam läheb koos fotograafiga vaatama, kuidas Vilniuse ja Riia
veriste sündmuste kartuses organiseeritakse Toompea lossi kaitset. Pildile jääb
lossi väravat valvav mehine nooruk. Karvamüts silmile tõmmatud, Kalašnikov
tugevalt vastu rinda. Aastaid hiljem oma fotoarhiivi sirvides avastab Sildam,
et pildil on Andres Anvelt.
8. 1991 august. Putši esimesel päeval
kohtab ta Tallinna kesklinnas armast vene tüdrukut Margaritat, kelle
noor macholik miilits lahkelt koju sõidutab. Aasta pärast nad abielluvad,
sünnib tütar Merilin. Perekond elab endiselt Anvelti vanemate kahetoalises
korteris. Kodune keel on eesti keel.
9. 1993. Keskkriminaalpolitsei
moodustamine. Organiseeritud kurite
gud e osako nna juhatajaks saab Koit Pikaro, kellel on noore kolleegiga
hea klapp. Raskete isikuvastaste kuritegude rühma komissariks
valitaksegi enneolematult noor, 25aastane Anvelt.
Ta meenutab Narva
kõrilõikaja Satšuki kriminaalasja, kui ta ka ise pidi kaitsepolitseisse
ülekuulamisele minema. Kurjategija oli väitnud, et uurimise käigus piinati
teda. “Kriminaalinspektor, keda ei ole üle kuulatud, ei ole õiget tööd teinud,”
väidab Anvelt.
10. 1997. aastal kasvas 187sentimeetrise mehe
kehakaal üle 136 kilo ning vennanaine kutsus ta kaalujälgijaks.Paari aasta
pärast kaalus mees 82 kilo.
Anvelt organiseeris politseiametisse oma
kaalujäglijate grupi, kus
peadirektori asetäitja Jüri Kasesaluga jt
kord nädalas innuka rühmajuhi toitumisnõuandeid kuulas.
11.
1999. stažeerib Anvelt USAs FBI akadeemias Quanticos. Hommikust tervisejooksu
teeb ta samadel radadel, kus filmi “Voonakeste vaikimine” esimestes stseenides
jookseb Jodie Foster .
12. 2000. Tartu Ülikooli
õigusteaduskonnas kaugõppes viis aastat tudeerinud Anvelt saab
bakalaureusekraadi ja annab paberid magistrantuuri
haldusjuhtimisse.
13. 2002. Anvelt saab Keskkriminaalpolitsei
direktoriks. Ekspress kirjutab, et tema abikaasa töötab sekretärina turvafirmas
Alfastar. Firma kuulub hämara taustaga suurärimehele Igor
Savenkovile.
“Abikaasal oli hea meel, et lehte sai! Ma
ei kommenteeriks spekulatsioone minu ja Savenkovi suhetest. Sellises ametis
pean ma palju suhtlema nii ärimeeste kui ka kuritegeliku maailma esindajatega,”
ütleb Anvelt.
Viis fakti Anvelti kohta
Kuulsa revolutsionääri Jaan Anvelti pojapoeg.Õppis 10 aastat klaverit.
Tahtis ajaloolaseks saada, aga isa keelitas mõttest loobuma, sest siis ei saa kunagi tõtt rääkida.
Ütleb, et keskkriminaapolitsei prioriteet on analüüs ja politseiluure.
Kutsub politseimaja lifti Kurski allveelaevaks, sest lift kipub kinni jääma ja 20 minuti pärast pole seal tibagi õhku hingata.