“Ma ei suutnud seda tõmmet enam maha suruda. Olin pidevalt halvas tujus, ei tahtnud kellegagi suhelda. Tundsin, et kõik on minu vastu. Kuid see, mis järgnes, oli veel hullem. Pidin ennast narkootikumide saamiseks alandama, varastama. Vihkasin ja haletsesin ennast, tundsin pidevat hirmu – politsei ees, üledoosi ees.”

Nõnda pihtis 25aastane Gerda, miks ta narkovõõrutusest loobus. Ma ei tea, kas noor naine on täna veel elus. Süstiva narkomaani jaoks on iga uus päev kingitus. Aina nõrgenev keha nõuab üha suuremaid meelemürgiannuseid, loogilist lõppu kiirendab ka organismile sobimatu sodi, millega diilerid narkoainet segavad.

Euroopas oleme narkosurmade suhtarvuga ülekaalukal esikohal – Euroopa keskmist ületame seitse korda ja teisel kohal olevat Norrat kaks korda.

Möödunud aastal hukkus liikluses 101, tules 73, vees 56 inimest. Tapeti 65 inimest. Need on tragöödiad, millest saab teada iga meediatarbija. Seevastu narkoüledoosi surnud 133 inimest on vaid statistika. Võõrad inimesed, võõras lein, kui sedagi. Politsei neid juhtumeid ei uuri, sest – vähemalt nii eeldatakse – ei ole ühtegi surnut vägisi süstla otsa aetud.

Eesti tuntuim narkoennetaja, doktor Nelli Kalikova näeb fentanüülisõltlasi iga päev. Õigemini endisi sõltlasi, kes on otsustanud pahest vabaneda ja saavad metadooni-asendusravi.

“Viis aastat tagasi oli fentanüülisõltlane noor vene rahvusest mees. Nüüdseks on pilt drastiliselt muutunud – iga kolmas on eestlane, 45% moodustavad naised ja uus rühm on 40ndates perekonnapead,” ütleb Kalikova. “Üledooside teema ajab mind maruvihaseks – ma saan aru, et mõnda haigust ei suuda teadus veel ravida. Aga siin on olemas lihtne lahendus – ravim nimega naloksoon, mis praegu kuulub vaid kiirabiarstide varustusse. See on aine, mis peatab opiaadi mõju ja paneb narkomaani uuesti hingama. Paljudes riikides jagatakse seda narkomaanidele, et nad saaks näiteks üledoosi saanud sõbra elu päästa. Küsimus on põhimõtteline – kas me tahame surmade arvu vähendada või mitte. Kui tahame, siis tuleks teha kiiresti vajalikud seaduseparandused.”

Fentanüül ehk valge hiinlane on viimase kümne aasta jooksul nõudnud umbes tuhande narkomaani elu. Nüüd on riik ja narkoennetajad silmitsi uue probleemiga. Iga kümnes mullu aset leidnud narkosurm on põhjustatud metadoonist. See on ravim, mida sõltlastele riigi kulul jagatakse, ent millele on tekkinud kiiresti kasvav must turg – eeskätt neile, kel pole vahendeid fentanüüli ostmiseks, ent “lomka” ehk piinarikas võõrutusvalu vaevab. Eelmisel aastal konfiskeeris Põhja prefektuur ligi kaks kilo vedelat metadooni, mis ei tohiks kuidagi vabasse ringlusse jõuda.

Süüdi on selles olukorras tõsiasi, et patsientidel lubatakse metadooni ravikeskustest välja viia. “See on tõepoolest riskantne, aga ainuvõimalik nende puhul, kes käivad tööl ega saa iga päev metadoonil ise järel käia. Nende puhul oleme erandkorras – loomulikult asjaolude kontrollimise järel – lubanud ainet välja viia. Ülejäänud tarvitavad meie juures ja me veendume isegi, et see oleks alla neelatud, sest varem oli tõesti juhtumeid, kus metadoon viidi suus majast välja, kallati pudelisse ja müüdi maha.”

Nüüd on väljatöötamisel uued, senisest karmimad reeglid, mis teevad metadooni raviasutusest väljaviimise keerulisemaks. “Selgemini reguleeritakse need juhud, millal ja mis tingimustel võib patsiendile ravimit kaasa anda koduseks tarvitamiseks. See muudatus aitab vähendada võimalust, et metadoon satub illegaalsele turule,” vahendab Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik Maris Jakobson.

“Ma kardan, et see teeb olukorra halvemaks. Paljudelt võetakse motivatsioon tööle minna ja tulemuseks on muidusööjad. Soomes elavad narkosõtlased nagu kuninga kassid, ei tee mitte midagi,” kommenteerib Kalikova. “Metadoonravi ei ole halb projekt. Lääneriikides saab seda 30% narkomaanidest. Meil on süstivaid narkomaane 14 000, nad viivad iga päev narkomaffiale sada eurot, olles selleks kahesaja euro väärtuses asju varastanud. Aga metadoonravi saab ainult tuhat inimest.”


Eestist (1,5%) suurem süstivate narkomaanide osakaal täiskasvanud rahvastikus on ainult Aserbaidžaanis (5,21%), Gruusias (4,19%), Mauritiusel (2,07%) ja Venemaal (1,78%).

Eesti on maailmas esikohal HIVi levikult süstivate narkomaanide hulgas (72,1%), seljatades sellised riigid nagu Argentina (49,7%), Brasiilia (48%), Keenia (42,9%), Myanmar (42,6%), Indoneesia ja Tai (42,5%), Ukraina (41,8%).

Allikad: ÜRO, teadusajakiri Lancet