15 tegelast, kes mõjutavad eestlaste rahakoti paksust
Tamla põletas üle miljardi krooni pensioniraha
Aasta tagasi jahmatas Ekspress lugejaid teatega, et poolt Eesti kogumispensioni rahast kamandab vaid üks mees, itaallane Fabio Filipozzi.
Sügisel sai Filipozzi ametikõrgendust ja Swedbanki pensionifondide eest vastutab nüüd nutikas ning laia silmaringiga Kristjan Tamla (32).
Tamla pole uustulnuk: ta kuulus ammu Filipozzi meeskonda.
Midagi head pole aga Exeteri ülikoolist kiitusega magistrikraadi omandanud Tamlal meile teatada: pensioniraha põleb viimasel ajal nii meil kui üle ilma heleda leegiga. Näiteks kõige popima fondi K3 ("see õige äkiline", nagu reklaamis kadunud Gunnar Graps) viimases raportis märgib ta, et aktsiatesse investeerimise kahju suutis "teataval määral" korvata võlakirjadest saadud kasu, kuid sellegipoolest alanes puhasväärtus kuuga 3,8 protsendi võrra. K3 aastane tootlus on ligi 26 protsendiga miinuses.
Sisuliselt kaotasid tulevased pensionärid üle miljardi krooni.
Fondi mahus see ei kajastu, sest riik ja rahvas on muudkui värsket raha
juurde maksnud, mida Tamla rahvusvahelisele finantsaltarile viib.
Ja olgu
teada ka need "jumalad", kellesse fondijuht usub: K3s näiteks on
ta kõige rohkem raha paigutanud fondidesse SS GA USA Index Equity Fund
ja SS GA Europe Index Equity.
Trichet kinkis eestlastele miljardeid
Kuigi prantslane Jean-Claude Trichet (66) ei kanna pikka valget habet ega punast kuube, mõjub ta eestlastele nagu armastatud jõuluvana.
Euroopa Keskpanga presidendina mõjutab ta euribori, mis on siinkandi laenumaksete arvutamisel A ja O.
Kui palju Trichet' intressialandused on eestlastele väiksemate laenumaksete kujul raha säästnud, pole täpselt teada. Postimees pakkus mõne aja eest välja, et see võiks olla kolm miljardit krooni.
Aga pärast seda alandas Frankfurt baasintressi 1,25 protsendini ja Trichet ei välistanud, et tulevikus võib intress veelgi kukkuda.
Uute laenude küsijad paraku seda ennenägematut odavust nautida ei saa, sest Eesti pangad keevitavad praeguses kriisi euriborile juurde 2,5 protsendi suuruse riskimarginali, sageli rohkemgi.
Perensist sõltub, kui karmiks lähevad pankurid
Swedbank Eesti juhiks saades teatas Priit Perens (44), et tahab vaikselt tööd rügada, mitte püüne peal olla. Nüüd kulub 50 protsenti tema ajast suhtlemisele.
Viimasel ajal päritakse temalt üha rohkem, kas pank hakkab kodulaenajatelt lisatagatisi nõudma ja võtab võlgu jäänud ettevõtted üle.
Perens on rääkinud ikka ja jälle, et panka ei huvita tagatised ja firmade juhtimine, vaid laenude toimimine. Aga ta pole vastanud ka resoluutselt ei.
Ja rahvas näeb, et Perens ei pea enam kulpi viskama Tallinna poisile Erkki Raasukesele (kes on formaalselt veel siinse firma juht), vaid märtsist juhib Swedbanki Balti ärisid rootslane Håkan Berg, kes ei ole siin kellelegi midagi lubanud. "Ma arvan, et väga kasulikuks osutub minu kogemus üheksakümnendate alguse finantskriisist Rootsis, kui ma olin Swedbanki laenuportfelli hindamise eest vastutav," rääkis Berg enda ametissenimetamise päeval.
Swedbank võttis tol ajal üle üüratutes kogustes kortereid, elumaju ja muid hooneid ning moodustas nende haldamiseks firmad Tornet ja Mandamus, millest said hiljem Rootsi ühed suuremad kinnisvaraettevõtted.
Praegu ootavad šaakali-tüüpi Eesti ärimehed pikisilmi, et turgu valitsev Swedbank moodustaks sarnase kinnisvarakompanii ka Eestis ja paiskaks korterid müüki hinnaga 10 000 kr/m2 ja odavamalt. Pank aga selliseid plaane ei kinnita.
Madonna kontserdi kassa = pool Arco Vara turuväärtusest
Ärimees Peeter Rebane tunnistas kord raadios, et astus Keskerakonda kontserdi- ja kinopiletitele viieprotsendilise käibemaksu saavutamiseks. Ta hoiatas, et maksu tõstmisel ei tule Eestisse enam ükski suur staar.
Ometi toob just tema augustis Tallinna esinema popikuninganna Madonna.
See 50aastane ameeriklanna on Michael Jacksoni, Alla Pugatšova, Elton Johni ja The Rolling Stonesi järel viies A-kategooria staar (müünud üle 200 miljoni plaadi), kes siin esineb.
Madonna kontsert on äriliselt suursaavutus, sest piletid müüdi mõne päevaga ajal, mil rahvas loeb raha hoolikamalt kui eales varem. Hinnad on aga krõbedad. Kahekesi konsterdilkäik neelab ligi 2000 krooni, võtad lapsed kaasa, arvesta nelja tuhandega.
Kontserdi kassa on üle 72 miljoni krooni. Võrdluseks: börsifirma Arco Vara turuväärtus on 149 miljonit krooni ehk vaid poole suurem.
Rebase kasumiosa pole teada. Kolm aastat tagasi Metallica maaletoomise järel raporteeris tema BDG Music rahulolevalt, et "tegu oli esimese korraga Eesti kontserdikorralduse ajaloos, kui Tallinna Lauluväljak oli sisuliselt välja müüdud" ja sai üle kuue miljoni krooni kasumit.
Teine võimalik tujutõstja rohket töötust tõotaval suvel on kettaheitja Gerd Kanter. Tema kullapüüet Berliini MMil saab telerist vaadata täiesti tasuta.
Mathiesen käsutab riigi rahakotti
Riigikassa juhina hoolitseb Ülle Mathiesen (36), et riigi arvetel oleks alati nii palju raha, et välja maksta palgad, pensionid, toetused ja muud kulud.
Muu hulgas investeerib ta oma nelja alluvaga paljuräägitud reserve, mida riik mustadeks päevadeks kõrvale pani. Stabiliseerimisreservi mullune tulukus oli 8,27 protsenti ehk märgatavalt parem kui ühegi konservatiivse pensionifondi oma (pensionifondide raha paigutamise eest võtavad fondihaldurid rasvast valitsemistasu).
Mullu sügisel jäi küll mitme miljardi krooni ulatuses reserve kinni Iiri panka Depfa, kuid riik sai sealt suure osa rahast kätte ja praegu on koguni 84 protsenti stabiliseerimisreservist paigutatud valitsuste võlakirjadesse.
Lisaks peab just Mathiesen kõnelusi Euroopa Investeerimispangaga. Riik loodab sealt laenata europrojektide kaasrahastamiseks 8,6 miljardit krooni. EIB on vähem tuntud asutus kui Maailmapank, kuid viimasest suurem ja nagu ütles üks kõrge riigiametnik, oli sealt raha saamine varem sama lihtne nagu SMS-laenu võtmine.
Dombrovskise läbikukkumise korral võib langeda krooni kurss
Liivimaa vanemas riimkroonikas räägitakse, et lätlaste malev läks leedulaste vastu vasikanahkse lipu all, mille keskel oli valge jutt. Ehk pahatahtliku legendi kohaselt sümboliseerib punane värv Läti lipul justkui leedulaste verd.
Läti on majanduslikult kõige kehvemal järjel Balti riik, kus valitsemist dikteerib laenuandja IMF.
Peaaegu kõik majandusasjatundjad usuvad, et kui Lätis läheb asi hulluks ja latti devalveeritakse, langevad ka teised Balti valuutad. Seega krooni saatus sõltub päris palju sellest, kui edukalt suudab riiki valitseda peaminister, füüsikamagistri kraadiga Valdis Dombrovskis (37).
Ega tal erilist edu pole olnud: Läti ei suutnud eelarvet täiendavalt kärpida ja jäi märtsis IMFi kolme miljardi krooni suurusest ülekandest ilma. Dombrovskis hoiatas, et riik võib juunis seista silmitsi pankrotiga.
Neivelt: Eesti saaks teenida Põhjala tõbiseid ravides
Indrek Neivelt (42) on üks väheseid eestlasi, kes julgeb värskeid ideid välja pritsida. Aasta tagasi rääkis ta, et riik peaks majanduse turgutamiseks võtma kasutusele reservid, ja sai kohe valitsusjuht Andrus Ansipi käest hurjutada, et see on "kindel kriisistsenaarium". Siit tekkis kõva väitlus reservide teemal, kuni riik detsembris neist olulise osa lihtsalt vaikselt ära tarvitas.
Viimasel ajal on Neivelt rääkinud, et majandust saaks elavdada näiteks tax-free-turismiga Venemaa suunal (sellest ideest haaras kinni majandusminister Juhan Parts).
Ja et Eesti riik võiks sõlmida lepingud Rootsi, Soome ja Norra haigekassadega ning hakkaks siin nende tõbiseid põetama. Arstid tuleksid Eestisse tagasi ning rahvas saaks tööd. Noarootsi oli enne sõda nagunii rootslaste käes.
Elevust tekitas ka idee panna pensionid sõltuma laste arvust.
Ühe kokkuhoiumeetmena pakkus Neivelt välja isegi Eesti Panga ja statistikaameti ühendamise. Ka mõned ministeeriumid saaks tema meelest kokku panna. Raiskamist on Eesti riigis kõvasti.
Hiljuti astus ta tagasi Arengufondi nõukogu esimehe kohalt. Fondi veebikülg ütleb, et seal on 17 töötaja kohta koguni 9 nõukogu liiget.
Varblase komisjon pakkus välja pensioni teise samba kärped
Pärast uue majandusprognoosi avalikustamist teatas valitsusjuht Andrus Ansip, et kavatseb külmutada maksed kogumispensioni II sambasse ja viitas "teadlaste soovitusele".
Sellise soovituse tegi talvise eelarvekärpe arutamisel töörühm Tartu ülikooli majandusprofessori Urmas Varblase (47) eestvedamisel.
Riik saanuks kokku hoida üle kahe miljardi krooni. Kuid teadlased mõistsid juba siis, et osa kriisi kulusid kantakse niimoodi edasi eraisikutele ning mõned poliitikud on selle vastu. Sotsid lasidki idee põhja.
Aga nüüd oli Ansipil hea viidata: "Teadlased soovitasid."
Tegelikult peaks valitsus Varblase juttu rohkem kuulama. Näiteks seda,
kuidas välisinvesteeringuid siia meelitada. Varem hästi toiminud
süsteemi lammutas selle viimine EASi alla, mis on nagu kombinaat.
Ka
ettevõtjad on isekeskis arutanud, et Urve Palo võiks
rahvastikuministri asemel olla hoopis investeeringute-tsaarinna, kes käib
rajataguseid ärimehi siia meelitamas.
Kuidas Reiljan euroraha tõi
Vähesed on tähele pannud, et endine keskkonnaminister Villu Reiljan (55) oli väga kibe käsi euroraha alal, mida riik praegusel majanduskriisi ajal hädasti vajab. Perioodiks 2007-2013 eraldati Eestis keskkonnasektori (suuresti veemajandus ja jäätmekäitlus) tarbeks 13,2 miljardit krooni ehk veerand siia tulevast eurorahast. Lätis ja Leedus läheb keskkonnale vaid 6,5 protsenti eurorahast.
Brüsseli abi hankimiseks pidi Eesti riik looma maakondades veevärgiettevõtted. Nende asutamiseks tuiskas mööda riiki ringi juristide meeskond, mida juhtis terane advokaat Tarmo Sild. Just selle ülesande eeskujuliku täitmisega tekkis hea klapp advokaat Silla ja poliitik Reiljani vahele.
Samuti kiidab Reiljan oma pühendunud meeskonda eesotsas kantsler Annika Uudelepaga ning viljakat koostööd rahandusministeeriumiga, "mida praegu enam ei ole."
Christensen ennustab Eestile maksutõuse
Danske Banki analüütik Lars Christensen ja tema kolleegid kirjutasid kolm aastat tagasi raporti, et Islandi majandus kasvab hullu tempoga ja liigub kokkuvarisemise kursil.
Ta käis saarel oma mõtteid selgitamas, kuid võeti vastu vihaga. Islandi pangad võtsid tema ennustusi isiklikult ja ähvardasid ta kohtusse kaevata. Nad rääkisid, et ta on taanlane ja ärritunud, et Islandil läheb nii hästi.
Eestis osutus Christenseni "maaletoojaks" ekspeaminister Juhan
Parts, kes rääkis enne viimaseid Riigikogu valimisi Danske raportist,
et kolme Balti riiki võib tabada järsk tagasilöök
majanduses.
Tolle aasta sügisel ennustas Christensen esimesena, et
Eesti SKT võib kukkuda miinustesse. Muidugi suhtuti temasse kui
paariasse.
Isegi president Toomas Hendrik Ilves ütles tookord Ekspressile: "Peame aru saama sellest, et pankadelgi on omad huvid. Mitte kõik öeldu ei ole puhtalt objektiivne, vaid võib olla turuhaaramise poliitika osa."
Oma viimases iganädalases raportis hoiatas Christensen, et kui Eesti SKT kukub 9-10 protsenti, kasvab riigieelarve puudujääk 6 protsendini ning teiste Balti riikide kogemusi järgides võib see viia käibemaksu või aktsiiside tõusuni. Tulumaksutagastuse ja automaksu teema on nagunii laua peal, kuid sellest ei pruugi piisata, et täita eurole ülemineku nõuded.
Järvan tahab võimalikult kiiresti eurot
Peaministri majandusnõunik, eurole ülemineku töörühma juht Aare Järvan (41) usub, et ühisraha toob Eesti majandusele uue hingamise ja mida varem see juhtub, seda parem. Kuu aega tagasi teatas Ansip veidi ootamatult, et Eesti võib eurole üle minna isegi tuleva aasta keskel. Tegelikult polnud see plaan uus, Ekspress kirjutas sellisest võimalusest juba jaanuaris.
Euro 2010 ideed jahutas küll rahandusvolinik Joaquin Almunia, kuid Järvan ei kaotanud lootust ja ütles, et erakorraline hindamine võib tulla kõne alla, kui Eesti on septembriks selleks valmis. Vastasel juhul on pigem mõistlik ära oodata kevadeks nagunii planeeritud korraline hindamine.
Sügisese pangapaanika ajal levis Toompea tagatubades koguni idee, et Eesti võiks usaldusväärsuse tõstmiseks võtta euro kasutusele ühepoolselt. See mõte ei meeldinud aga Euroopa Komisjonile ja Järvan ütleb, et see oleks hädavariant, "kui asjad on nii põhjas, et ka Euroopa Liit meid abistada ei suuda."
Teise pensionisamba külmutamise kohta arvab Järvan, et see on halbadest valikutest üks vähem valusaid. Kuid samas näeb ta ohtu, et külmutamise vastased võivad praegu süsteemi täitsa põhja lasta.
Väitega, et milleks teine sammas, kui selle fondidesse on aastatega kogunenud vaid jämedalt 11 miljardit krooni, samas kui riik kulutab sama summa esimese samba kaudu iga kuue kuu jooksul.
Lucas teeb läänes Eestile asjalikku PRi
Britt Edward Lucas (sünd 1962) omab The Economisti ajakirjanikuna märkimisväärset mõju Eesti elu kujutamisel laias maailmas. Lucase-sugust Eesti-tundjat on Läänes väga vaja, sest investorid ei pane meid enam ühte patta Läti ja Leeduga, vaid juba ka majanduskrahhi üleelanud Ukrainaga.
Lucas oli president Lennart Meri hea sõber ja on Kadriorus teretulnud ka president Toomas Hendrik Ilvese ajal. Peaminister Andrus Ansip aktsepteerib tema vaateid, kuigi vahetevahel on need tema omadega vastakuti ja pronksiöö ajal oli isegi kerge tüli õhus, sest Lucas soovitas avalikult Ansipi tagasiastumist. Just Lucas kirjutas kõige inforikkamad ja uudislikumad artiklid Herman Simmi spiooniskandaalist. Võite kolm korda arvata, kes küll võis talle väärt infot anda.
Lucase Eesti-sõprus pole juhuslik: ta elas 90. aastate alguses Tallinnas ja töötas ajakirjandusmajas ajalehe The Baltic Independent tegevtoimetajana. Raamatu "Uus külm sõda" eessõnas märgib ta, et "minu vanem poeg Johnny sündis Tallinnas ja me usume, et ta on esimene Lääne laps, kes on sündinud Eestis okupatsiooni lõppedes".
Nestor kardab pensionisüsteemi õhkulendamist
Eiki Nestorist (55) saab tõenäoliselt uus rahandusminister, kui tal just kedagi teist väärikat ära rääkida ei õnnestu. Ta ütleb, et on juba kaks korda minister olnud ja kummalgi korral ei kippunud ise selle koha peale, aga ega ta parteile väga vastu ei jonni.
Teine seis on aga siis, kui valitsus otsustab pensioni teise samba õhku lasta. Nestor kahtleb samba külmutamise kavas, sest üks kord aitab see riigieelarve auku lappida küll, kuid mis saab edasi. Kas pärast eurole üleminekut taastame teise samba maksed ja ajame jälle eelarve lõhki?
"Ma olen küll suur euro fänn, aga euro võib meid tükkideks rebida," arutleb ta.
Eesti suurim probleem on Nestori meelest kasvav tööpuudus.
Rahandusministri kohal ootaks teda ees teatav lõhestumine, sest sotsina tahab ta seista sotsiaalse õigluse eest, kuid see on kulukas ja ministrina peaks ta lugema iga senti. Ja kui riigi majandus kukub endises tempos, on tuleva aasta riigieelarve tulude pool peagi sama õhuke kui abikooli õpilase matemaatikavihik.
| IMF teenib Läti laenu pealt ligi neli miljardit krooni intresse | |||
| aasta | laenujääl | tagasimaksed | intressimaksed |
| 2008 | 9,3 | 0,0 | 0,0 |
| 2009 | 18,6 | 0,0 | 0,4 |
| 2010 | 24,8 | 0,0 | 0,8 |
| 2011 | 26,4 | 0,0 | 0,9 |
| 2012 | 19,7 | 6,8 | 0,9 |
| 2013 | 9,2 | 10,5 | 0,6 |
| 2014 | 3,0 | 6,2 | 0,2 |
| 2015 | 0,2 | 2,8 | 0,0 |
| 2016 | 0,0 | 0,2 | 0,0 |
| kokku | 26,5 | 3,8 | |
| allikas: IMF Country Report No. 09/3 | |||
