Ingmar Muusikus

Ennustamise korral tuleb silmas pidada kaht asjaolu. Esiteks, kui ennustada ette aasta või paar, siis tavaliselt toimuvad sündmused aeglasemalt kui me ootame. Ennustades viis ja rohkem aastat ette, toimuvad sündmused oodatust kiiremini. Ning teiseks on kindel, et päris nii, nagu ennustatakse, kindlasti ei lähe ja tulevik on palju huvitavam, kui keegi meist oskab
arvata.
Kuna Eesti on juba täna paljuski sõltuv ülemaailmsetest protsessidest, on mõttekas vaadata maailmas toimuvat ning mõelda, kuidas see kõik võib meid mõjutada.
Suurimad hädad maailmas ei ole terrorism ega ohtlikud haigused, vaid elanikkonna kiire kasv ning halvenev keskkonnaseisund.

Demograafiline olukord ja võimalikud lahendused

Maailma elanike arv on viimase poole sajandi jooksul rohkem kui kahekordistunud. Praeguseks on maailmas kaks miljardiriiki, Hiina ja India. Kuigi maailma rahvastik kasvab liiga kiiresti, on olukord Euroopas vastupidine. Eksisteerib lihtne reegel: rikastes ja arenenud riikides on madal sündivus ja arengumaades, vastupidi, kõrge. Eesti kuulub kahjuks nende väheste riikide hulka, kus nii majanduslik arengutase kui sündivus on madalad. Tõsi, majanduslik olukord paraneb iga aastaga. Viie aasta pärast saame aga aru, et sündivuse märkimisväärseks tõstmiseks ei piisa ainult rahast. Selleks, et tõsta oluliselt sündivust, tuleks loobuda majanduskasvu nägemisest ülima eesmärgina ja püüdlusest kuuluda nn rikaste riikide hulka. Aga see on oluline mõtteviisi muutus ning 21. sajandi alguse Eestis võimatu.

Samasuguse dilemma ees seisavad peaaegu kõik Euroopa riigid. Kuna sündivust järsult tõsta ei õnnestu, jääb ainukeseks tõsiseks alternatiiviks piiride avamine. Sellise arusaamiseni jõuab Eesti mõne aasta pärast ning selleks, et kaotatut tagasi teha, muudab aastal 2010 oma immigratsiooniseaduse Euroopa üheks liberaalsemaks. Siis räägitakse kahetsusega, kuidas 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi algul magati maha võimalus kutsuda Eestisse siinsete mitte-eestlaste sugulasi.

Aastal 2020 on Eestis immigratsioonikvoot kolmkümmend tuhat inimest aastas ning uustulnukate sisseelamine uude keskkonda tekitab probleeme. Kuigi kvoot on suur, on raske siia inimesi leida, sest kliima on külm ja majanduslik heaolu madalam paljudest Euroopa riikidest. Peagi hakatakse kiruma kunagist jäika poliitikat, mille tõttu tuleb hiljem rohkem uusasukaid kutsuda.

Dilemma - loodus või majandus

Elukeskkonna säilitamine on maailma suuremaid probleeme ning samuti otsustavamaid. Kõik on nõus, et samamoodi maailm kaua jätkata ei saa ning arengukiirust tuleks vähendada. Samal ajal tahab suur osa planeedi elanikke omada üha rohkem asju ja kõrgemat elatustaset. Ning maailma majandus jätkab kasvamist.

Keegi ei tea, kuidas sellist konflikti lahendada. Tihtilugu saavutatakse konkurentsieelis (ehk hinnaeelis) looduse kuritarvitamise hinnaga. Kuna konkurents maailmas on globaalne, tuleb ka probleem lahendada globaalselt.

Samas on tänased ülemaailmsed organisatsioonid nõrgad ning lahendust, mida kõik aktsepteeriksid, välja pakkuda väga raske. Loomulikult oleks abi loodusressursside kasutamise kõrgemast maksustamisest. Järk-järgult maailm selles suunas liigubki ja seetõttu on aktsiisimaks aastal 2020 Eestis mitmeid kordi kõrgem ja tulumaks tänasest madalam.

Aastal 2020 sõidab suur osa inimesi Tallinnas tööle rulluiskude või jalgrattaga ning talvel soome kelguga. Popp on ühiskondlik transport. Autosid on peres maksimaalselt üks ning neid kasutatakse enamasti vaid nädalalõppudel maal käimiseks.

Vesi muutub päev-päevalt aina tähtsamaks loodusvaraks maailmas. Paraku pole aastal 2003 neil, kellel veest puudu, ka raha, et seda osta. Olukord paraneb ja suur roll on ÜRO sekkumisel. Aastal 2020 on jõukaim Eesti soost kodanik joogivee eksportija ning selle firma aktsiad on noteeritud nii Londonis kui ka New Yorgis.

Vaadates tänast olukorda, kus suurema keskkonna saastamistasemega rahvad on samal ajal ka madalama sündivusega, võib probleeme kokku võttes veidi küüniliselt väita, et suuremad loodustasakaalu rikkujad surevad mõnesaja aastaga lihtsalt välja.

Globaliseerumine. Arengud majanduses.

Globaliseerumine jätkub vaatamata kasvavale protestiliikumisele. Majanduse globaliseerumise vallas on mitu suunda. Kõigepealt laienesid möödunud sajandi lõpul rahvusvahelised suurfirmad ning viisid odavamatesse maadesse sinikraede töö. Aastaks 2020 on suur osa nendest lokaalsetest tootmisettevõtetest kohalikele maha müüdud või rendile antud. Suurettevõtted on aru saanud, et tsentraalne juhtimine on esiteks väga kulukas ning tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas ka võimatu. Ja põhjus on väga lihtne: suurem on paratamatult paindumatum. Kiiresti muutuvas maailmas on paindlikkus aga ellujäämise peamiseks tingimuseks.

Täna on populaarne viia odavamatesse riikidesse ka nn valgekraede tööd. Näiteks infotehnoloogid, insenerid, arhitektid, lihtsamatest töödest kõnekeskuste operaatorid. See trend jätkub ja mõjutab ka meie piirkonna majandust. Juba aastal 2008 töötab Eestis paar tuhat inimest Skandinaavia ettevõtete kõne- ja IT-keskustes. Seetõttu muutub meil noorte seas populaarseks soome, rootsi ja norra keele õppimine. Meie, st kliendid, tahame saada toodet või teenust, mis on võimalikult kohalik ja samal ajal kõrgel rahbvusvahelisel tasemel. Ehk kui mõnikümmend aastat tagasi öeldi, et sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik, võib uue aja trendi iseloomustada analoogselt: sisult globaalne ja vormilt kohalik. 

Euroopa areng

Euroopa majanduses on selle sajandi algul stagnatsioon ja see kestab veel mõnda aega, peamiseks põhjuseks vananev elanikkond ja odavatest riikidest tulev konkurents. Majanduskasv on nullilähedane ja Euroopa keskpank peab vaeva nägema, et hoiduda deflatsioonist. Samal ajal kasvatab kohaliku keskklassi kiire areng Aasia majandust ja ka Ameerika suudab tänu immigratsioonile hoida väikest majanduskasvu.

Aasia mõjuvõim maailmas kasvab kiiresti ning Euroopa suurriikide hirm langeda nn teise ešeloni hoiab koos ka Euroopa Liidu. Taas leiab kinnitust igivana tarkus, et ühine vastane on ühendav jõud. Euroopas on peale ühise majandusruumi ning raha ühine välispoliitika. Paljud valdkonnad, mida 21. sajandi algul püüti reguleerida, antakse hiljem liikmesriikide otsustada. Kuna Aasia riikide majanduskasv ning mõjuvõimu suurenemine on kiire, kutsutakse 2008. aastal EL ühinemisläbirääkimiste laua taha ka Venemaa, et Aasiale paremini vastu seista.

Arengud tehnoloogias

Wireless on märksõna. Inimesed saavad aru, et neile pole vaja mitte suuremat telefoni, vaid kergemat ning kiiremat läptoppi. Traadita ligipääs maailmale muutub aina kiiremaks ja mugavamaks. See teeb võimalikuks töökohtade liikumise kontorist välja ning alandab oluliselt ettevõtete üldkulutusi.
Juhtmed muutuvad kontorites tarbetuks ning juhtmetega arvutid kuuluvad aastal 2020 muuseumieksponaatide hulka.

Muutused elustiilis

Meil on aina vähem aega ja me kõik muudkui tormame kuhugi, 24 tundi päevas, seitse päeva nädalas. Kuigi täna tahavad mobiilifirmad, pangad kui ka teised teenindusfirmad inimeste aega kokku hoida, on tulemus ikka see, et vaba aega on aina vähem.

Olukord tööturul on 21. sajandi algusaastatel väga digitaalne: ühtedel on tööd liiga palju ja teistel pole üldse. Noorem põlvkond hakkab rohkem väärtustama vaba aega. Ametlikku puhkust saavad 2020 vaid riigiteenistujad ning üksikute suurettevõtete töötajad. Kuna enamasti töötatakse kodus ja ollakse FIE-d või töötatakse väikettevõtjana, puhatakse siis, kui parasjagu tööd ei ole.

20. sajandi viimastel kümnenditel soetasid inimesed arenenud maailmas endale üha rohkem asju. Igasuguste võimalike ja võimatute tähtpäevade puhul peseb reklaamitööstus meie ajusid: ostke, ostke, ostke. Aastaks 2020 on tarbimishullus üle läinud. See aeg, mis varem läks eurooplastel asjade ostmiseks, kulub inimestega suhtlemisele. Kunagi ehitatud kaubanduskeskused tehakse seetõttu ümber meelelahutuskeskusteks, kus inimesed käivad lõbusasti aega veetmas.

Lõpetuseks võib öelda, et aastal 2020 elame oluliselt puhtamas keskkonnas kui muu maailm ning elu ei ole ka nii närviline. Ning tuleviku ennustamine on siis sama raske või veelgi keerulisem.

Mis ootab meid aastal 2020

(Indrek Neiveldi prognoos)
• Tööjõu vähesuse tõttu liberaliseerib Eesti oma immigratsioonipoliitikat ja meile hakkab laekuma 30 000 uusasunikku aastas. Peamiselt Aasiast.
• Kõrgete maksude tõttu hakkavad eestlased vähem autot kasutama ja trolliga tööl käima.
• Kuna globaalne majandus suunab lisaks tootmisele ka juhtimise odavamatesse riikidesse, tuleb Eestisse õnneks ka paar tuhat skandinaavia valgekraelist töökohta.
• Venemaa saab Euroopa Liidu liikmeks.
• Juhtmetega arvuteid näeb vaid muuseumis.
• Rikkaim eestlane ekspordib joogivett.
• Tarbimishullus on üle läinud ja vaba aeg eriti hinnas.