30.10.2008, 00:00
1931: Üleilmne krahhilaine algas Austriast
11. mai 1931. Austria vanim ja suurim kommertspank Creditanstalt
teatab, et on kaotanud lõviosa oma kapitalist ja on
maksejõuetu. Sellest saab alguse finantstsunami, mis teeb
hävitustööd kogu Euroopas ja tekitab purustusi isegi teisel pool
maakera.
Austria külmutab panga varad ja deposiidid, kuid
paanika levib kiiresti Ungarisse, Tšehhoslovakkiasse, Rumeeniasse,
Poolasse ja eriti Saksamaale.
Saksa pangad on nõrgad, sest
nad pumpasid hoiustajate rahaga üles omaenda aktsiate hindu, tegelesid
suurejooneliste spekulatsioonidega ja pettustega, kulutasid ära
likviidsusreservid jne.
Kriisi puhkedes ühendab Saksa riik
kaks kõige nõrgemat suurpanka ja süstib sinna maksumaksjate
raha. Samuti loob ta nn halva panga, kuhu koondatakse pankade
hapuksläinud laenud.
Valitsus muutub äärmiselt
ebapopulaarseks, kui otsustab aidata maksumaksjate summadega
hätta sattunud rikkaid eraettevõtjaid. Näiteks
kulutab kantsler Heinrich Brüning oma viimasel valitsemispäeval
tohutuid summasid Flicki terasekontserni päästmiseks.
Veelgi hullem on, et riikide vahel puudub usaldus ja üksteise abistamise
asemel üritatakse poliitikat teha. Näiteks Prantsusmaa seab Austriale
abilaenu andmise tingimuseks, et Viin ütleks lahti tollilepingust
Saksamaaga. Austria valitsus keeldub ja kukub. Ameeriklased hakkavad laenu
andmise asemel hoopis Berliini pankadest raha välja võtma.
Sügisel tabab krahh Suurbritanniat. Naelsterling on kulla
alusel ja ülehinnatud. Prantsusmaa ostab oma allahinnatud
frangiga kulda kokku ja müüb ära naelsterlingi varud.
Suurbritannia ei pea survele vastu. 20. septembril 1931, kui Inglise Panga
president Montagu Norman sõidab aurikuga üle
ookeani, annavad võimud korralduse peatada kullas
maksmine.
Septembrist 1931 kuni aprillini 1932 loobub
kullastandardist veel 24 riiki.
Lõplik pauk tuleb
Ühendriikidest, kus pärast Esimest maailmasõda kasvas
rahapakkumine meeletult ning riiki haaras börsil mängimise eufooria.
Börsimull lõhkes oktoobris 1929. Algas Suur Depressioon, mis on
kapitalismi kõige pikem ja sügavam majanduslangus.
1932. aastaks on aktsiahindadest järel vaid viiendik. 25 000 pangast
hukkub 11 000.
1933. aastal kehtestab USA kulla ekspordile embargo, piirab
valuuta vahetamist ning devalveerib dollari. Sellega variseb kullastandardil
töötanud üleilmne rahandussüsteem lõplikult kokku.